Roheline vesinik Aafrikast: kallis unistus või teostatav lahendus?

Roheline vesinik Aafrikast: kallis unistus või teostatav lahendus?

Euroopa kavatseb oma rohelise vesiniku vajaduse rahuldada Aafrikas tootmise kaudu. Müncheni tehnikaülikooli (TUM) põhjalik uuring näitab aga, et rohelise vesiniku tootmise kulud Aafrikas on oluliselt suuremad, kui varem eeldati. Ainult kaks protsenti umbes 10 000 Aafrikas uuritud asukohast võivad sobivate tingimuste täitmisel muutuda 2030. aastaks konkurentsivõimeliseks ekspordiks Euroopasse. Nende tingimuste hulka kuuluvad Euroopa riikide hinna- ja ostugarantiid, mida tuleb pidada konkurentsivõime eelduseks. Selle uuringu üksikasjad on esitatud Päikeseline pool.

Roheline vesinik, mida toodetakse taastuvenergiat kasutades elektrolüüsi teel, mängib olulist rolli kliimasõbralikus tööstuslikus tootmises, näiteks terasetööstuses. Aafrikat peetakse vesiniku tootmise potentsiaalseks asukohaks selle eriolukordade, eriti soodsate päikese- ja tuuletingimuste tõttu rannikuriikides. Projektide esimene põlvkond on juba kavandamisel, kuid enamik neist on alles kontseptsioonifaasis.

Kõrged finantseerimiskulud ja riskantsed mudelid

TUM-i uuring on tuvastanud vesiniku tootmistehaste varasemate mudelite ebatäpsed kuluarvutused. Uus arvutusmeetod võtab arvesse konkreetseid raamtingimusi 31 Aafrika riigis, nagu transpordivõimalused, ladustamine, õiguskindlus ja poliitiline stabiilsus. Praegused turutingimused näitavad, et operaatorid võivad maksta kuni 27 protsenti intressi, samas kui varasemad mudelid eeldasid oluliselt madalamat intressimäära, 4–8 protsenti.

Vesiniku madalaim võimalik hind võiks olla umbes viis eurot kilogrammi kohta, kui operaatorid kannavad riski üksi. Euroopa riikide garantiidega võib see hind aga langeda tubli kolme euroni kilogrammilt. Võrdluseks olid hinnad Euroopa Vesinikupanga oksjonil 2024. aastal mõnikord alla kolme euro kilogrammi kohta, mis seab Aafrika konkurentsivõime veelgi kahtluse alla. Uudised täna.

Potentsiaal erinevates Aafrika riikides

Kokku võib vajalike tagatiste olemasolul muutuda konkurentsivõimeliseks umbes 200 asukohta sellistes riikides nagu Alžeeria, Keenia, Mauritaania, Maroko, Namiibia ja Sudaan. Uuring näitab aga ka seda, et turvariske arvestati vaid riiklikul tasandil, mis võib potentsiaalsete objektide arvu veelgi vähendada. Poliitilised vahendid, nagu krediidiriski tagatised, võiksid pakkuda olulist tuge rohelise vesiniku kaubandusele Aafrika ja Euroopa vahel.

Rõhutatakse vajadust stabiilsete lepingute järele, et võimaldada pikaajalist tööstus- ja arengupoliitikat Aafrikas. Oxfordi ülikooli kliimaga ühilduva majanduskasvu professor Stephanie Hirmer hoiatab, et ilma tõhusa poliitikata ei suuda ebatõhusad projektid realiseerida Aafrika potentsiaali ja ei pruugi tuua kasu ka kohalikele elanikele.