Kaubanduskriis: Lääne ettevõtted taganevad Hiinast!

Kaubanduskriis: Lääne ettevõtted taganevad Hiinast!

Tõusvate tariifide ning Hiina ja lääneriikide vaheliste kaubanduskonfliktide kontekstis on kaalul suur hulk ettevõtteid ja nende tulevikuväljavaated. Tariifidega seotud arengud mõjutavad oluliselt välisettevõtteid, eriti lääne ettevõtteid, kes on teeninud suurt kasumit ja suurendanud oma turuosa Hiinas. EL on väljendanud kasvavat muret Hiina majandusliku võimsuse pärast ja näeb selles ohtu oma tööstuse konkurentsivõimele. See ilmneb eriti selgelt tõusvatest tariifidest, mis raskendavad lääne ettevõtete juurdepääsu oma päritoluriikidele ja soodustavad rännet alternatiivsetele turgudele.

Hiinast on alates 1979. aasta majandusreformidest saanud välismaiste otseinvesteeringute (FDI) magnet, kusjuures välisinvesteeringud ulatuvad nüüd muljetavaldava 3,66 triljoni USA dollarini. Hiinas on registreeritud üle 400 000 välisinvesteeringutega ettevõtte, mis annavad tööd enam kui 50 miljonile inimesele. Vaatamata sellele positiivsele tulemusele seisavad lääne ettevõtted uute tollimaksude ja protektsionistlike meetmete tõttu silmitsi kasvava survega viia tootmine välismaale.

Tagasitõmbumine ja ümberorienteerumine

2018. aastal vastastikuste tariifide tõstmisega alanud kaubandussõjal USA ja Hiina vahel on kaugeleulatuvad tagajärjed. USA kehtestas erinevatele Hiinast pärit toodetele kuni 25% tariifid, sundides ettevõtteid nagu Apple suurendama oma tootmiskulusid ja kandma osa neist tarbijatele. Arvestades seda olukorda, plaanivad paljud lääne ettevõtted juba oma tootmisüksused Hiinast Vietnami ja Indiasse ümber paigutada. Näiteks suurendas Apple 2023. aastal iPhone’ide tootmist Indias 7% võrra ning Nike investeerib rohkem Vietnami ja Indoneesia tehastesse.

See nihe on kooskõlas Hiina „Made in China 2025” strateegiaga, mille eesmärk on toetada kohalikke ettevõtteid strateegilistes sektorites ja täita lünki, mis on jäänud lääne ettevõtete turult lahkumisest. Lääne ettevõtete vajadus otsida alternatiivseid ja usaldusväärseid tarneahelaid väljaspool Hiinat on muutumas üha pakilisemaks. Potentsiaalse asukohana on esile tõstetud Türkiye.

Täiendavad väljakutsed ja ohud

Lääne ettevõtete ees seisvad väljakutsed ei hõlma ainult kasvavaid kulusid ja turulepääsupiiranguid, vaid ka tarneahela riske ja intellektuaalomandiga seotud probleeme. Paljud analüütikud märgivad, et Hiina turult täielik väljumine on Hiina majandusliku suuruse ja strateegilise tähtsuse tõttu endiselt keeruline. Geopoliitilised pinged nõuavad seetõttu paindlikke ja riskikeskseid strateegiaid, et väljakutsetega tõhusalt toime tulla.

Lisaks kehtestas EL hiljuti Hiinast pärit elektrisõidukitele täiendavad maksud, et tagada aus konkurents. Need maksumeetmed on vastus Hiina ettevõtetele, kes saavad toetust toetustest, mis annavad neile Euroopa turul konkurentsieelise. Mure konkurentsivõime pärast ning pingeline kaubandusolukord Hiina, USA ja Euroopa vahel toovad esile nende rahvusvaheliste majandussuhete keerukuse ja viimastel aastatel tekkinud kaubanduskonfliktid.

Paljusid tööstusharusid – sealhulgas masinaehitust, tehaseehitust, elektrotehnikat ja keemiat – mõjutavad olulised väljakutsed näitavad selgelt, et vabakaubanduse lõpp on silmapiiril. Majandusanalüütikute hinnangul võib tarbekaupade kättesaadavus veelgi piirata ja hinnad tõusta, mis avaldab survet kogu maailmamajandusele ja tekitab ebakindlust.