2025. aasta eelarve: alustame Saksamaa jaoks miljardeid kulutusi!

2025. aasta eelarve: alustame Saksamaa jaoks miljardeid kulutusi!

23. juunil 2025 ootab Saksamaa riigi rahandust ees oluline muutus. Lähiaastatel 2025 ja 2026 plaanib uus must-punane koalitsioon moto “Investeeri, reformi, säästa” all eelarvekulutusi oluliselt suurendada. Föderaalkabinet kiidab teisipäeval heaks föderaaleelarve valitsusnäitajate esimese ametliku esitluse. Nende arengute tulemusena peaks "katkiste säästude" ajastu lõpuks lõppema.

2025. aastaks on föderaalkulutused üle 500 miljardi euro, mis on kasv võrreldes 474 miljardi euroga 2024. aastal. 2026. aastaks on planeeritud isegi 520 miljardit eurot. Nende kulude rahastamiseks prognoositakse uut võlga umbes 143 miljardit eurot, mis vastab ligikaudu 3,5 protsendile majanduse kogutoodangust. Sellest uuest võlast umbes 82 miljardit eurot läheb kulude katteks. Finantsplaneerimisel on kesksel kohal ka kasvavad sõjalised kulutused, mis juba eelarvenumbrites sisalduvad.

Investeeringud infrastruktuuri ja sõjandusse

Uue valitsuse üks prioriteete on riiklike investeeringute suurendamine. Eeldatakse, et need suurenevad 75 miljardilt eurolt 2024. aastal üle 115 miljardi euroni 2025. aastal. Eesmärk on edendada erainvesteeringuid ja julgustada ettevõtteid tegema rohkem tehnilisi edusamme. Märkimisväärne summa selle kava raames on 3,4 miljardi euro kasutamine Kliima- ja Transformatsioonifondist (KTF) gaasihoidlate maksuks gaasihinna alandamiseks. Sellegipoolest on mures kliimaeesmärkide saavutamiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu, mida kritiseerib mõttekoda Agora Energiewende.

Kaitsele ja julgeolekule on 2025. aasta eelarves ette nähtud ligikaudu 100 miljardit eurot, mis moodustab kogu eelarvest ligikaudu 20 protsenti. Juba praegu on eesmärgiks sõjaliste kulutuste suurendamine 2029. aastaks 168 miljardi euroni (ca 30 protsenti eelarvest). Suurenenud kulude rahastamise tagamiseks on valitsusel võimalik võtta uusi laene ning samuti on plaanis kulutusi kärpida eelkõige arenguabi ja kodanike raha osas. Konkreetsed arvud arenguabi kohta avaldatakse peagi, kuid ühendus Venro nõuab humanitaarabiks vähemalt 2,2 miljardit eurot ja majanduskoostööks 11,2 miljardit eurot.

Autorid ja väljakutsed

Föderaalvalitsus seisab aga silmitsi ka suurte väljakutsetega, eriti kaitse ja infrastruktuuri valdkonnas. Pärast võlapiduri leevendamist 2025. aasta märtsis on saadaval ulatuslik krediidipaindlikkus. Neid tuleks siiski kasutada ainult kesksete piirkondade jaoks, nagu kaitse ja infrastruktuur. Eesmärgiks jääb riigi rahanduse hoidmine kindlal tasemel ja ELi reeglitega arvestamine. Puudujääk tuleks vähendada tasemele, mis vastab usaldusväärse riigi rahanduse ja ELi nõuetele.

Bundesbank on soovitanud võlapiduri reformi veelgi edasi lükata, et määrata stabiilsusega kooskõlas olevad krediidilimiidid. Seni on võlapiduri krediidilimiidist vabastatud kaitsekulutused, mis ületavad 1 protsenti SKTst. Samuti on eelarves ette nähtud, et riigid võivad struktuurse puudujäägi rahastamiseks igal aastal eraldada laene 0,35 protsendi ulatuses SKTst. Samuti rõhutatakse vajadust kiirendada planeerimist, kooskõlastusprotsesse ja lepingute sõlmimist.

Üldiselt on Saksamaa riigi rahandus otsustava tähtsusega, keskendudes investeeringutele ja rangete finantsreeglite järgimisele. Eelseisvad eelarveotsused määravad suuresti selle, kui jätkusuutlik Saksamaa majandus jääb.