Tööstus kriisis: roheline ümberkujundamine seiskub – mis nüüd saab?

Tööstus kriisis: roheline ümberkujundamine seiskub – mis nüüd saab?

Üleminek kliimasõbralikule tööstusele seisab silmitsi suurte väljakutsetega. Vaatamata CO₂ ekvivalentide vähendamise kiireloomulisusele on muutused paljudes tööstusharudes takerdunud. Vastavalt aruandele Blackouti uudised näitab, et ettevõtted, kes on viimastel aastatel üha enam tuginenud jätkusuutlikele tootmismeetoditele, peavad jätkuva majandusnõrkuse tõttu oma investeerimisstrateegiad ümber mõtlema. Autori tehtud uuringu kohaselt halvendavad olukorda veelgi geopoliitilised arengud EY See tähendab, et 17 protsenti ettevõtetest on konkreetsed dekarboniseerimismeetmed juba edasi lükanud.

Täheldatakse märkimisväärseid investeeringute kärpeid ning üle poole ettevõtetest teatas, et nende valmisolek investeerida jätkusuutlikkuse projektidesse on vähenenud. Vaid 52 protsenti teeb praegu vähem investeeringuid kui algselt planeeritud, selgub EY uuringust. See areng on vastuolus tungiva vajadusega kiirendada muutusi, eriti sellistes võtmevaldkondades nagu teras, kemikaalid ja tsement.

Kliimaalgatuste hetkeseis

Veel üks uuringu avastus näitab, et ettevõtted investeerivad eelkõige meetmetesse, mis lubavad kiiret tasuvust. See hõlmab LED-valgustusele üleminekut ja jääksoojuse kasutamist. Üle 90 protsendi küsitletud ettevõtetest on valgustid juba LED-valgustiks muutnud ja 73 protsenti kasutab nüüd heitsoojuse või soojuse taaskasutamise tehnoloogiaid. Investeeringud liiguvad ka tõhusamatesse tootmistehnikatesse; üle 70 protsendi kasutab kõrgema energiatõhususega tehnoloogiaid.

Uuringutulemused näitavad ka, et 63 protsenti ettevõtetest ostab rohelist elektrit, samas kui 66 protsenti on üle läinud fotogalvaanikale. Keskmine energiatarbimise vähendamise eesmärk on 14 protsenti, suuremad ettevõtted, mille aastakäive on üle 1 miljardi euro, sihivad veelgi suuremat, 16 protsendilist vähendamist.

Bürokraatlikud takistused ja poliitiline ebakindlus

Vaatamata erinevatele lähenemisviisidele energiatõhususe parandamisel on bürokraatlikud takistused endiselt tõsine probleem. 85 protsenti ettevõtetest näeb bürokraatiat suurima välise takistusena oma dekarboniseerimiseesmärkide saavutamisel. Aeglased heakskiitmisprotsessid ja ebaselged kohustused muudavad isegi lihtsate projektide elluviimise keeruliseks. Lisaks tähendab poliitiline ebakindlus, et paljud ettevõtted ei suuda pikaajalist planeerimist teha, mis muudab Saksamaa rahvusvahelises võrdluses asukohana üha ebaatraktiivsemaks.

Positiivset arengut pidurdab ka mure globaalse majanduslanguse pärast, mida 30 protsenti küsitletud ettevõtetest näeb ohuna oma kliimaeesmärkidele. Rahastamine on endiselt võtmeküsimus, kuna ettevõtted vajavad kulukate jätkusuutlike meetmete jaoks selget ärilist põhjendust. Energeetikale ülemineku elluviimise viivitamist tajutakse struktuurse ohuna majandusele, töökohtadele ja kliimaeesmärkidele.