Suche
Mein Konto
Investeeringud Saksamaale: Klingbeil teatab 500 miljardi euro suurusest!
Asekantsler Klingbeil teatas suurtest investeeringutest Saksamaal, et edendada majanduse arengut vaatamata ülemaailmsetele väljakutsetele.
Investeeringud Saksamaale: Klingbeil teatab 500 miljardi euro suurusest!
22. mail 2025 tutvustas asekantsler Lars Klingbeil oma plaane edendada erainvesteeringuid Saksamaa infrastruktuuri. Eesmärk on ületada vastumeelsus investeerida ja edendada Saksamaal edusamme. Siia kuulub kuni 500 miljardi euro suurune laenurahast rahastatav programm, mille eesmärgiks on muu hulgas energiahindade alandamine. Klingbeil on optimistlik, et rahvusvahelises konfliktis on võimalik leida lahendusi USA kõrgemate tollimaksude kaudu. Ta rõhutab vajadust edendada kõnelusi Euroopa Komisjoni ja USA poole vahel. See võib olla ülemaailmsete kaubandussuhete stabiilsuse jaoks ülioluline.
Bundesbanki president Joachim Nagel seevastu hoiatab võimalike turbulentside eest finantsturgudel. Ta räägib turgude võimalikust "sulamisest", mida kõrgemad tariifid võivad veelgi süvendada. Need tariifid võivad koormata mitte ainult Saksamaa, vaid ka kogu maailmamajandust, mis omakorda ohustaks ülemaailmset õitsengut. G7 riigid, kuhu kuuluvad Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, Kanada ja USA, panevad praegu suuremat rõhku julgeolekule ja stabiilsusele. Lisaks rõhutatakse G7 toetust Ukrainale. Kanada rahandusminister rõhutab Klingbeili rolli olulise häälekandjana G7-s.
Geopoliitilised väljakutsed ja infrastruktuur
Geopoliitilised arengud alates 2016. aastast on asetanud tarneahela turvalisuse ülemaailmse majandusdebati keskmesse. Suursündmused, sealhulgas Trumpi administratsioonid, Brexit, COVID-pandeemia ja Ukraina konflikt, on suurendanud survet riikidele korraldada oma kriitilist infrastruktuuri "globaalseks keskuseks". Kasvav protektsionism sunnib ettevõtteid turušokkidele reageerimiseks oma tarneahelates koondama.
USA-s, eurotsoonis ja Hiinas on hädasti vaja taristuinvesteeringuid. USA valitsus taotleb vastastikuse kaubanduse eesmärki, et tasakaalustada kaubavahetuse puudujääki ja kavatseb kaotada iga uue määruse jaoks kümme määrust. Tööjõukulude suured erinevused eri riikides muudavad aga tootmisruumide ümberpaigutamise keeruliseks. Tariifide prognoositavus on sageli olulisem kui nende suurus. USA võib kujuneda tootmisvõimsuse eelistatud asukohaks, kui see loob atraktiivse investeerimiskeskkonna.
Investeeringud tulevikku
Seoses kasvava nõudlusega andmekeskuste ja veeldatud maagaasi (LNG) järele tuleb teha olulisi investeeringuid. Investorite huvi taristuprojektide vastu kasvab, eriti praegusel kasvava protektsionismi perioodil. Seda tunnistades on Bideni administratsioon võtnud vastu selliseid investeeringuid soodustavad õigusaktid, nagu inflatsiooni vähendamise seadus (IRA) ja infrastruktuuri investeeringute ja töökohtade seadus (IIJA).
Euroopa tasandil plaanib EL investeerida 2030. aastaks digitaristusse kokku 170 miljardit eurot, eesmärgiga vähendada sõltuvust globaalsetest turgudest. Mario Draghi raport nõuab Euroopa lisainvesteeringuid viie protsendini ELi SKTst. Lisaks otsitakse sarnast investeerimismahtu ka pooljuhtide tööstuses. See toimub võimalike Euroopa tollimaksude taustal vastuseks USA kaubavahetuse puudujäägile, mis jõustub alates 4. märtsist 2025 Kanadale ja Mehhikole 25% ning Hiinale 10%. Kanada ja Hiina ootavad juba vastumeetmeid.
Üldiselt on ülioluline, et rahvusvahelised finantsturud näitaksid üles positiivsemat suhtumist globaalse majandusmaastiku stabiliseerimiseks, isegi kui lühiajaliselt on oodata riskikartlikkust. Tõenäosus, et neid väljakutseid lahendatakse konstruktiivselt, võib lõppkokkuvõttes täiendada ülemaailmset investeeringute voogu ja luua tuleviku jaoks vastupidava infrastruktuuri.