Investeeringud fookuses: rahastamise ulatus ja ELi väljakutsed!

Investeeringud fookuses: rahastamise ulatus ja ELi väljakutsed!

Föderaalvalitsuse finantspakett on üha enam fookuses, sest kevadine majandusteadlaste aruanne annab selge pildi Saksamaa finantspoliitika vajadustest. See peaks olema suunatud investeeringutele ja kasvule, et saavutada pikaajalisi kasvumõjusid. Keskseks eesmärgiks ei ole põhieelarvest planeeritud investeeringute edasilükkamine, mis eeldab ulatuslikku rahaliste vahendite kasutamist. Praegu on piisavalt võimalusi ristfinantseerimiseks kuni 1,2% sisemajanduse koguproduktist (SKT), mis vastab kuni 50 miljardile eurole aastas, teatab TradingView.

Sellega seoses võeti vaatluse alla ka 2009. aastal kasutusele võetud võlapidur. See põhines struktuursel puudujäägil maksimaalselt 0,5% SKTst, kuid 2025. aasta märtsis otsustatud muudatused avasid Saksamaale täiendava krediidifinantseerimise raamistiku. See on eriti oluline, kuna võla suhe peaks 2024. aastaks veidi tõusma 63%-ni – seda arengut tuleb vaadelda kooskõlas ELi suunistega, mis nõuavad iga-aastast vähendamist 0,5 protsendipunkti võrra. Sarnaselt rahaliidu algusega on nende nõuetega vastuolus oht Majandusteenus teatatud.

Investeeringud ja kaitsekulutused

Keskne küsimus on muudetud põhiseaduses kaitsekulutuste piirmäär, mis on 1% SKTst. Seda peetakse aga liiga madalaks, kuna varem kulutati kaitsele enam kui 1% SKTst põhieelarvest. Kehtivate julgeolekunõuete täitmiseks soovitatakse põhieelarves kaitsekulutuste miinimumkvooti vähemalt 2% SKTst. Lisaks tuleks infrastruktuuri ja kliimakaitse erifondile määrata investeeringukvoot vähemalt 10% põhieelarvest, eesmärgiga tõsta see 12%-ni.

Siiski valitseb ebakindlus seoses finantspaketi vastavusega ELi eelarveeeskirjadele. Suurt keskendumist investeeringutele ja struktuurireformidele peetakse nende eeskirjade järgimise tagamiseks oluliseks. Liiga tarbijale orienteeritud kulupoliitikaga kaasneb võlasuhte suurenemise ja EL-i nõuete rikkumise oht. Seoses muutuva julgeolekuolukorraga on Bundestag survestanud suuremaid kaitsekulutusi, kuigi praeguses finantsplaneerimises seda täielikult ei kajastata.

EL-i määrustest tulenevad väljakutsed

Jätkuvalt on väljakutseks see, et ELi nõudeid, mis nõuavad võlasuhte vähendamist, ei ole lihtne täita. Eesmärkide saavutamiseks 2028. aastaks oleks vaja iga-aastaseid konsolideerimisi ligikaudu 25 miljardi euro ulatuses või suuremat majanduskasvu. Samuti on oluline, et stabiilsusnõukogu ei ole varem piisavalt jälginud EL-i nõuete täitmist. Selle taustal taotletakse eelarve põhimõtete seaduse uut regulatsiooni, et tõhustada eelarveseiret ja tagada uue krediidivabaduse kasutamine EL-i nõuete kohaselt.