Lastesse investeerimine: sotsiaalne infrastruktuur vajab kiireid reforme!

Lastesse investeerimine: sotsiaalne infrastruktuur vajab kiireid reforme!

26. juunil 2025 kutsuvad mitmed ühendused üles rohkem investeerima laste ja perede sotsiaalsesse infrastruktuuri. Föderaalvalitsuse praegusi eelarveplaane kritiseerib 49 kodanikuorganisatsiooni lai liit, sealhulgas ühiskondlik ühendus VdK, Saksamaa Ametiühingute Liit, Diakonie Deutschland ja Saksa Lastefond. [Tagesschau] teatab, et investeeringuid kõige noorematesse peetakse tulevase sotsiaalse stabiilsuse ja heaolu võtmeks.

Ühenduste nõudmiste eesmärk on luua pikaajalisi kasu majanduskasvuks, vähendada vaesust ja suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust. Sellegipoolest seisavad need jõupingutused silmitsi suurte väljakutsetega. Probleemid ulatuvad oskustööliste puudusest ebausaldusväärsete lastehoiuaegade ja lagunenud kooli tualettruumideni, mis piiravad paljude laste arengut. Rõhutatakse, et Saksamaal ei anta paljudele lastele "tõelist arenguvõimalust".

Eelarved ja vajalik koostöö

Rahandusminister Lars Klingbeili (SPD) valitsuskabinet kinnitas 2025. aasta eelarveplaanid, mille kavandatud kulutused on kokku 503 miljardit eurot, mis on ligikaudu 6% suurem kui aasta varem. Nende kulutuste fookus on eelkõige kaitsepoliitikal ja lagunenud infrastruktuuri taastamisel. Lasteaiadele ja digiharidusele on aga 500 miljardi euro suurusest erifondist saadaval vaid 6,5 miljardit eurot, mida tahetakse kümne aasta jooksul mõistlikult kasutada.

Eksperdid nõuavad vajalikku koostööd föderaalvalitsuse, osariikide ja kohalike omavalitsuste vahel, et luua rahaline paindlikkus, mis võimaldab rakendada sobivaid pakkumisi, nagu nõustamine ja vaba aja tegevus, aga ka parandustunde.

Oskustööliste kindlustamine ja tööturu analüüsid

Samal ajal uurib Föderaalse Töö- ja Sotsiaalministeeriumi oskustööliste seire tööturu arenguid ja lähiaastate väljakutseid. See seire analüüsib tööturu nõudluse ja pakkumise voogusid kuni 2028. aastani ning hindab naiste, mittesakslaste ja vanemate töötajate kasutamata potentsiaali oskustööliste hankimiseks. [BMAS] rõhutab, et keskpika perioodi prognoos arvestab demograafilisi muutusi ja muid mõjutusi, nagu digitaliseerimine ja geopoliitilised konfliktid, et tuvastada puudujääke.

Järgmise viie aasta jooksul oodatakse tööturule 618 000 hariduseta inimest, samas kui abistaja ametikohti on vaid 396 000. Need arengud illustreerivad potentsiaalsete oskustööliste ärakasutamise ja vastavalt struktuurimuutuste kujundamise kiireloomulisust. Erilist tähelepanu pööratakse õppeasutuste kõrgele väljalangevusele, eriti välispäritolu inimeste seas.

Kodumajapidamiste tarbimist peetakse majanduskasvu peamiseks tõukejõuks ning investeeringuid taastuvenergiasse ja ringmajandusse peetakse potentsiaalseteks tulevikutõukuriteks. Samas märgitakse ka seda, et kõrged ehitushinnad ja intressimäärad piiravad ehitustööstuse kasvuväljavaateid.