Investeeringute rünnak: DGB nõuab töökohtade ja infrastruktuuri osas selgust

Investeeringute rünnak: DGB nõuab töökohtade ja infrastruktuuri osas selgust

Arutelu föderaalkabineti praeguste föderaaleelarve ja erifondi otsuste üle on hoo sisse saanud. DGB esinaine Yasmin Fahimi nõuab sellega seoses julget signaali suuremate investeeringute ja heade töökohtade loomise kohta. Erifondi toetust võib pidada oluliseks sammuks, kuid küsimus on selles, kui kiiresti neid vahendeid tegelikult kasutada saab. Praegusest kriisiolukorrast väljatulekuks peetakse hädavajalikuks nii suurepärase ja soodsa infrastruktuuri vajadust kui ka planeerimisturvalisust.

Fahimi kutsub ettevõtteid üles investeerima moderniseerimisse ja tulevikku suunatud tehnoloogiatesse, selle asemel, et oma tööjõudu survestada. Föderaalvalitsus kavandab ka maksusoodustusi, et julgustada ettevõtteid uusi tehnoloogiaid kasutusele võtma. Uus elektrihinnapakett võib tuua olulist leevendust töötlevale sektorile, eriti tööstusele. Sellegipoolest suhtub Fahimi kavandatavatesse abimeetmetesse kriitiliselt, kuna need ei ole seotud kindlate asukohtade või kollektiivlepingutega.

Erifondi taust ja plaanid

Bundestagi eelarvekomisjoni poolt heaks kiidetud finantspakett võimaldab uut laenu võtta üle triljoni euro. Taristu- ja kliimakaitseks eraldatakse 500 miljardi euro suurune erifond. Need meetmed nõuavad veel vastvalitud Bundestagi heakskiitu, mis vajab selgitamist enne eelseisvat teisipäeval toimuvat hääletust. Teatatud on ka võlapiduri nõrgenemisest, nt. kaitsekulutusteks, mida tahetakse 2025. aastal suurendada kuni kolme protsendini SKTst.

Erifondi kogumahus on ka 100 miljardit eurot, mis on spetsiaalselt ette nähtud kliima- ja transformatsioonifondi jaoks. Hoolimata nendest kaugeleulatuvatest meetmetest väljendavad mõned rahandusministrid, näiteks Baden-Württembergi minister, muret mõju pärast föderalismile. Õiguslikku ebakindlust on ka rakendamiseks vajaliku põhiseaduse muutmise osas, mis nõuab roheliste hääli.

Rahaliste tagajärgede kriitiline kaalumine

Planeeritud maksusoodustuste kaudu rahastamine võib aga kaasa tuua omavalitsuste tulude vähenemise, mis võib oluliselt mõjutada elukvaliteeti kohapeal. Selle vältimiseks nõuab Fahimi omavalitsuste rahastamiseks püsivat struktuurireformi ja vana võlafondi loomist. Riigi rahanduse vastutustundliku ja jätkusuutliku käsitlemise tagamiseks on vaja täiendavaid reforme.

Kokkuvõttes on olukord keeruline: hädasti on vaja riigil mõistlikult tegutseda, et tagada positiivseks majandusarenguks vajalikud investeeringud. Saksamaa tulevik sõltub suuresti õiglasest maksusüsteemist, mis hõlmab ka varamaksu ja pärandimaksu. Ainult nii on võimalik luua vajalik sissetulek ja investeeringute maht.