Investeeringute mahajäämus Saksamaal: ettevõtted otsivad asjatult usaldust!

Investeeringute mahajäämus Saksamaal: ettevõtted otsivad asjatult usaldust!

Saksamaa majandus on teel investeerimiskriisi poole, mida süvendab terav usalduse puudumine must-punase koalitsiooni raamtingimuste vastu. Netoinvesteeringute suhtarv on ajalooliselt madalal, vaid 0,3 protsenti, võrreldes 3 protsendiga 2019. aastal. Vaatamata liidu ja SPD teadaannetele miljardeid kulutusi kaitse- ja infrastruktuurile, on ettevõtted kõhklevad. "Tarbijad ja ettevõtjad streigivad," selgitab Nordrhein-Westfaleni äriühingu juht Arndt Kirchhoff. See tähendab, et tarbimine ja investeeringud piirduvad praegu esmavajalikuga.

Vastavalt teabele Blackouti uudised Paljud ettevõtted hoiavad stabiilsemate tingimuste lootuses oma investeeringuid tagasi. LBBW uuringu kohaselt on 75 protsenti küsitletud ettevõtetest valmis investeerima eeldusel, et paranevad nii majandus kui nõudlus. Kuid kõrged energiahinnad (91 protsenti), liigne bürokraatia (94 protsenti) ja ulatuslik reguleerimine (89 protsenti) kujutavad endast olulisi takistusi. Praegu plaanib vaid 22 protsenti investeeringuid suurendada, 60 protsenti säilitab oma kulutuste taseme ja 15 protsenti kavatseb 2025. aastal kulutada vähem.

Nõrkused ja nõudmised poliitikale

Andreas da Graça LBBW Researchist leiab, et ebaõnnestunud ekspordimudeli nõrkus on keskne. Ettevõtted, eriti keskmise suurusega ettevõtted, eelistavad investeerida välismaale, kus kulud on väiksemad ja bürokraatlikud takistused väiksemad. Katagi juhtivpartner Daniel Terberger nõuab tungivat vajadust sisenõudluse tugevdamiseks. Vastavalt koalitsioonileppele on sellised sammud nagu amortisatsioonimäära alanemine 30 protsenti seadmeinvesteeringutele kavandatud aastani 2027 ja ettevõtte tulumaksu järkjärguline alandamine aastast 2028. Kuid ilma kindlustundeta valitsuse poliitilise stabiilsuse suhtes jäävad need meetmed ebatõhusaks.

Vastavalt nendele riiklikele väljakutsetele seisab Euroopa silmitsi Euroopa Investeerimispanga aruanne, seistes silmitsi ülemaailmse ebakindlusega. Pandeemia ja Ukraina konflikt on oluliselt mõjutanud kontinendi investeerimisvõimet, samal ajal nõuavad digitaalsed ja kliimamuutused kiireloomulisi investeeringuid. Kõrge energia- ja toorainehinnasurve on kindlustunnet turgude vastu veelgi õõnestanud.

Riiklikud investeeringud ja vajalikud meetmed

Investeeringute vähesus Euroopas on erandlik, kuna piirkond jääb maha rahvusvahelistest konkurentidest nagu USA. ELi mahajäämus tootlike investeeringute osas on olnud 1,5–2 protsenti EL-i SKTst aastas vähemalt kümme aastat. Ka Ukraina väljakutsed on teravnenud. Mitte ainult inflatsiooni tõusu oht, vaid ka vaesuse suurenemine veel üheteistkümne miljoni inimese jaoks Euroopas.

Selle kriisi vastu võitlemiseks on vaja suuri avaliku ja erainvesteeringuid, mis on suunatud eelkõige innovatsioonile. Poliitikakujundajad peavad ära hoidma killustunud finantsturud ja säilitama ühtse turu. Investeeringuid soodustava poliitika tulemuslik rakendamine sõltub suunatud riskidest ja poliitika koordineerimisest ELi tasandil. ELi taastumis- ja vastupidavusrahastu annab üle 700 miljardi euro ümberkujundavate investeeringute toetamiseks.

Vajadus jääb selgeks: nii Saksamaal kui ka Euroopas tervikuna tuleb luua stabiilsemad raamtingimused ja sihipärased stiimulid, et jätkusuutlikult parandada investeerimiskliimat ja lahendada praegune investeeringute mahajäämus.