Kliimafondi algatus lükati tagasi: mida see meie tuleviku jaoks tähendab?

Kliimafondi algatus lükati tagasi: mida see meie tuleviku jaoks tähendab?

Kliimakriis muutub üha tõsisemaks ja vajadus investeerida kliimakaitsesse muutub üha selgemaks. Komisjon käivitas kliimafondi algatuse, mille eesmärk on edendada energia üleminekut, toetada tööstuse ja transpordi dekarboniseerimist ning kaitsta loodust ja bioloogilist mitmekesisust. Kuid rahvusnõukogu paremtsentristlik enamus lükkas selle algatuse tagasi, mis õhutas veelgi arutelu kliimakaitse tuleviku üle Šveitsis. Kuidas gruene.ch aruannete kohaselt on see otsustav tagasilöök ajal, mil suured avaliku sektori investeeringud kliimakaitsesse tunduvad vältimatud.

SP kaaspresident Mattea Meyer rõhutab, et sõltumatus fossiilkütustest on hädavajalik nõue, eriti pärast Ukraina konflikti arenguid. Kliimafondi algatuse algatajad näevad fondis vahendit erinevate meetmete rahastamiseks. See hõlmab hoonete soojustamist, fossiilsete küttesüsteemide (nt soojuspumpade) paigaldamist, elektriautode laadimisinfrastruktuuri laiendamist ning koolituse ja täiendõppe kavandamist säästvas keskkonnas vajalikele elukutstele.

Investeeringute vajadus

Kliimafondi algatus on osa suuremast liikumisest, mis näeb kliimakaitses meie aja suurimat väljakutset. Vastavalt teabele kliimafunditsiatiiv.ch Kliimakaitses edu saavutamiseks on vaja suuri riiklikke investeeringuid. Algatuse tekstis nähakse ette 0,5–1% sisemajanduse koguproduktist – mis vastab ligikaudu 7 miljardile frangile – investeerimine igal aastal Šveitsi ökoloogilisesse ümberkorraldamisse. Neid vahendeid tuleks kasutada näiteks päikesepaneelide paigaldamiseks, hoonete renoveerimiseks ja ühistranspordi laiendamiseks.

Algatuse keskseks murekohaks on nende inimeste täiendõpe, kelle töökohad võivad ökoloogiliste ümberkorralduste tulemusel kaduda. Sotsiaalselt õiglane lähenemine energia- ja kliimapoliitikale on seega hädavajalik, et kaasata kõik elanikkonnarühmad ja jaotada kulud õiglaselt.

Kriitika ja mured

Hoolimata positiivsetest eesmärkidest on algatust kritiseeritud. Kriitikud hoiatavad võimaliku riigipoolse ülereguleerimise eest ning kardavad, et kõrgemad elamiskulud ja kasvavad tootmiskulud võivad mõjutada Šveitsi majanduse konkurentsivõimet. Samuti kardetakse, et algatus võib takistada Šveitsi teadustegevust ja innovatsiooni ning võib-olla vähendada riigi atraktiivsust uurimiskohana.

Arutelu kliimafondi algatuse üle näitab, kui keerulised ja mitmekihilised on kliimakaitse väljakutsed. Kuigi vajadus tegutseda on vaieldamatu, jääb lahtiseks küsimus, kuidas muuta rakendamine kõige tõhusamaks. Investeerimisfondi tuleks vajalike projektide rahastamiseks toita vähemalt kolmandast aastast alates algatuse vastuvõtmisest kuni 2050. aastani aastas 0,5–1% SKTst. Selline lähenemine võib olla Šveitsi jätkusuutliku tuleviku kujundamise võti.