Kliimakriis Aafrikas: äärmuslikud ilmad ohustavad elusid ja saaki!

Kliimakriis Aafrikas: äärmuslikud ilmad ohustavad elusid ja saaki!

Möödunud kümnend on olnud Aafrika rekordiliselt kuumim, märkis Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) oma 2024. aasta kliimaolukorra aruandes Aafrikas. Aruandes hoiatatakse tungivalt kliimakriisi kaugeleulatuvate tagajärgede eest, mis suurendavad äärmuslikke ilmastikuolusid, nälga, ebakindlust ja ümberasustamist. Eriti murettekitav on see, et 2024. aasta on kõrge merepinna temperatuuri ja mere kuumalainete tõttu üks soojemaid aastaid. Need arengud kujutavad endast tohutut väljakutset põllumajandusele, toiduga kindlustatusele, veevarustusele ning elanikkonna tervisele ja haridusele.

Aafrikas koges 2024. aastal äärmuslikke ilmastikunähtusi, nagu tugevad vihmasajud, üleujutused, troopilised tsüklonid, põud ja kuumalained. Aruandes tuuakse esile väljakutsed, millega põllumajandus ja keskkond silmitsi seisavad, ning tuuakse konkreetseid näiteid. Lõuna-Aafrikas on sellised riigid nagu Malawi, Sambia ja Zimbabwe kannatanud laastavate põuatingimuste all, samas kui teraviljasaak on seal 16% väiksem kui viie aasta keskmine. Madal veetase Kariba järves põhjustas ka elektrikatkestusi ja majandushäireid.

Äärmuslikud ilmastikunähtused ja nende tagajärjed

Ida-Aafrikas põhjustasid märtsist maini tugevad vihmad Keenias, Tansaanias ja Burundis tõsiseid üleujutusi. Need looduskatastroofid põhjustasid sadu surmajuhtumeid ja mõjutasid üle 700 000 inimese. Lääne- ja Kesk-Aafrikas kannatas üle nelja miljoni inimese üleujutustes, mis nõudsid samuti mitusada inimelu ja sundisid sadu tuhandeid oma kodudest lahkuma. Põhja-Aafrikas registreeriti kolmandat korda järjest alla keskmise teraviljasaak, kusjuures Maroko toodang langes murettekitavalt 42% alla viie aasta keskmise.

WMO nõuab tungivalt rohkem investeeringuid infrastruktuuri, andmete jagamisse ja integreerivatesse teenustesse, et tugevdada varajase hoiatamise süsteeme ja edendada kliimamuutuste vastupanuvõimet. Sellega seoses loodi Kairos asuv kontinentaalne kosmoseagentuur, mille eesmärk on ühendada riiklikud kosmoseprogrammid. Selle eesmärk on võimaldada paremat kliimaandmete kogumist ja vahetamist, mis on praeguses kriisiolukorras väga oluline.

Seos kliimamuutuse ja toiduga kindlustatuse vahel

Kliimamuutused ei mõjuta mitte ainult ilmastikuolusid, vaid avaldavad tõsist mõju ka piirkonna toiduga kindlustatusele. FAO andmetel mõjutab kliimamuutus tõsiselt toidu kättesaadavust, kättesaadavust ja kvaliteeti, mis halvendab veelgi niigi hapraid elutingimusi paljudes Aafrika riikides. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon rõhutab samuti, et kliimariskide ja majanduslike väljakutsete kombinatsioon põhjustab toidukriisi süvenemist.

Teine komplitseeriv tegur on kliimamuutustest tingitud suurenev zoonooside oht, mis võib põhjustada nakkushaiguste edasist levikut. See kujutab endast suurt rahvatervise probleemi ning suurendab laste ja teiste haavatavate rühmade haavatavust. UNICEF ja teised organisatsioonid hoiatavad, et vajalik kliima- ja tervishoiupoliitika ei ole sageli lastesõbralik, mis muudab piirkonna nooremate põlvkondade olukorra veelgi keerulisemaks.

Arvestades neid väljakutseid, ei vaja Aafrika riigid mitte ainult tehnoloogilisi uuendusi, nagu tehisintellekti ja arenenud ilmamudelite kasutamist, vaid ka kõikehõlmavat strateegiat kliimakriisiga võitlemiseks. WMO aruanne on viies seeriast, mis põhineb erinevate meteoroloogiateenistuste ja rahvusvaheliste institutsioonide koostööl ning toob esile olukorra kiireloomulisuse.