Kliimakaitse kui kasvumootor: võimalused majandusele ja keskkonnale!

Kliimakaitse kui kasvumootor: võimalused majandusele ja keskkonnale!

Hiljutisel konverentsil Berliinis esitlesid OECD ja UNDP uut aruannet, mis tõstab esile kliimameetmete majanduslikku elujõulisust. Uuringu tulemuste kohaselt rõhutatakse, et ambitsioonikas kliimapoliitika mitte ainult ei soodusta CO₂ heitkoguste vähendamist, vaid toimib ka majanduskasvu mootorina. Kliima- ja energiapoliitika eesmärke tuleks vaadelda kui säästva arengu võimalusi, eriti arvestades seda, et ülemaailmsed kliimaeesmärgid ei vasta ootustele ja CO₂ heitkogused kasvavad jätkuvalt. 2024. aastal registreeriti uus kõrge CO₂-heite tase, mis näitab tõhusa kliimapoliitika kiireloomulisust.

2025. aastaks on Pariisi kokkuleppele allakirjutanud riigid kohustatud esitama uued kliimaplaanid (NDC). Seni on need uued plaanid esitanud vaid 22 osariiki 197-st. Raport viitab sellele, et ambitsioonikamad riiklikud riigid võivad aastatel 2022–2040 suurendada ülemaailmset SKTd ligikaudu 60%. Pikas perspektiivis prognoositakse SKT kasvuks 2050. aastaks 3% ja sajandi lõpuks isegi kuni 13%. Seevastu kõhklemine kliimapoliitika osas võib 2030. aastaks vähendada ülemaailmset SKTd 0,75%, samas kui äärmuslikud ilmastikunähtused Euroopas võivad põhjustada 2050. aastaks 2,3% aastase languse.

Kliimamuutused ja majanduslikud väljakutsed

Aruanded hoiatavad majanduskahju eest, mida ähvardavad niinimetatud kliimamuutused, nagu jääkilpide sulamine. Tulevaste kahjude vältimiseks tuleb neid arenguid tõsiselt võtta. OECD peasekretär rõhutab, et majanduskasvu ja kliimaeesmärgid sobivad kokku. 2025. aasta NDC tsükli soovituste elluviimiseks on aga vaja tugevat poliitilist pühendumust, kliima- ja arengueesmärkide paremat koordineerimist ning erasektori kaasamist.

Kliimamuutuste vastu võitlemise meetmete kiireloomulisus on väga oluline ka Euroopa kliimakaitsepoliitikas. Föderaalse keskkonnaagentuuri (UBA) praeguste aruannete kohaselt on EL-i eesmärk vähendada kliimamuutuste mõju ja soodustada sellega kohanemist. Rahvusvahelised kliimakaitsepoliitikad, nagu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon või Kyoto protokoll, on Euroopa jõupingutuste ja strateegiliste otsuste jaoks üliolulised.

Taastuvenergia ja tulevikueesmärgid

2020. aastal ulatusid kasvuhoonegaaside heitkogused ELis ligikaudu 3 miljoni CO₂ekvivalendi kilotonni. Energeetikasektor moodustab 26%, transport 22%, tööstus 22%, hooned 13% ja põllumajandus 12% heitkogustest. 2020. aastal ületas EL oma kliimaeesmärke, mis nägid ette kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist 20% võrra võrreldes 1990. aastaga. See sai võimalikuks eelkõige koroonapandeemia mõjude tõttu ning saavutati ka eesmärgid tõsta taastuvenergia osakaalu 20%ni ja suurendada energiatõhusust 20%.

18. novembril 2018 avaldatud pikaajalise strateegiaga “Puhas planeet kõigile” seab EL eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netoheide null. Strateegia on Ursula von der Leyeni programmi ja 2019. aasta detsembris vastu võetud Euroopa rohelise kokkuleppe keskne tugisammas. 2021. aasta juulis võeti vastu EL-i kliimaseadus, mis loob õigusliku aluse kasvuhoonegaaside neutraliseerimiseks aastaks 2050.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kliimakaitse on ülioluline mitte ainult keskkonna, vaid ka majanduse jaoks. Jätkuvalt on ülioluline, et kõik riigid annaksid oma panuse tõhusa kliimapoliitika rakendamiseks, et saavutada nii majanduslikke kui ka keskkonnaeesmärke. Jätkusuutliku tuleviku tagamiseks on oluline korduv ja pühendunud poliitiline tegevus.