Kliimakaitse kohe! WWF nõuab mõistlikke investeeringuid erifondidesse

Kliimakaitse kohe! WWF nõuab mõistlikke investeeringuid erifondidesse

23. juunil 2025 avaldas WWF selge nõude: Kliimakaitsel peab olema erifondi investeerimisotsuste tegemisel keskne roll. Seda nõuet toetavad Güntheri advokaadibüroo uued õigusanalüüsid, mis koostati WWF-i tellimusel. Erifondist, millel on kokku 500 miljardit eurot, rahastatakse eelkõige kliimakaitsemeetmeid. Kliima- ja Transformatsioonifondi (KTF) planeeritavad vahendid ulatuvad 100 miljardi euroni. WWF nõuab ka, et kliimakaitset käsitletaks samaväärse eesmärgina infrastruktuuriinvesteeringute kõrval.

WWF Saksamaa kliimajuht Viviane Raddatz rõhutab, et erifond pakub ainulaadset võimalust rahastada uue föderaalvalitsuse kliimakaitseprogrammi. Praegusest seaduseelnõust selgub aga, et 300 miljardit eurot taristuinvesteeringuteks ei vasta WWF-i nõuetele. Õiguskindluse tagamiseks on vajalik, et asutamisseadus sisaldaks investeeringute ja nende täiendavuse selgeid mõisteid.

Õiguslik alus ja nõuded

WWF-i hinnangul nõuab põhiseadus õigeaegseid investeeringuid kliimakaitsesse. Raha ei tohiks voolata kliimakaitset takistavatesse meetmetesse, eriti mitte fossiilsete infrastruktuuride jaoks. Murekohaks on ka see, et investeeringute määratluses sisalduvad ka looduslikud kliimakaitsemeetmed. Erifondi rakendamise ülevaatamiseks on vaja tõhusat juhtimisstruktuuri, mis hõlmab ka aruandlus- ja järelevalvekohustust.

Lisaks kasumlikkuse kontrollile on kavas kehtestada investeerimiskliima kontroll. Fossiilenergia hindade leevendamine ei kuulu KTF-i seadusesse, mis toetab selgelt investeeringuid kliimakaitsesse, energia üleminekusse ja säästvasse ümberkujundamisse. Fossiilkütuste meetmete rahastamine peaks olema võimalik ainult eelarvevahendite või riikliku CO2-hinna kaudu, mitte Euroopa heitkogustega kauplemise kaudu.

Erifondi rahastamine ja kasutamine

Erifondi toetab nüüd põhiseaduse muudatus, mille liidunõukogu on juba heaks kiitnud. Need muudatused piiravad võlapidurit, nii et teatud kulutusi nagu kaitse või kodaniku- ja kodanikukaitse ei lähe edaspidi võlapidurisse arvesse. Uue taristu ja kliimaneutraalsuse erifondi kehtivusaeg on 12 aastat ning vahendite konkreetsed kasutusviisid selguvad eeldatavasti lähikuudel.

Erifondi 500 miljardist eurost on 100 miljardit eurot ette nähtud liidumaadele. Need vahendid on mõeldud eelkõige kütte- ja energiavõrkude laiendamiseks. Siiski on vajalik, et investeeringud oleksid täiendavad, mis tähendab, et osa föderaaleelarvest peab ilma erivahenditeta ületama 10% kogukuludest.

Deutsche Bahn on juba teatanud vajadusest eraldada erifondist 148 miljardit eurot, koguinvesteeringuvajadus 2034. aastaks on 290 miljardit eurot. Samuti on suur vajadus rahastamise järele transpordi infrastruktuuri, tervishoiu ja hariduse valdkonnas. Jääb üle oodata, kuidas tulevane föderaalvalitsus raha konkreetse kasutamise määrab. Eraettevõtted saavad erifondis osaleda ka riigihankelepingute ja rahastamisprogrammide kaudu ning seeläbi panustada investeeringute elluviimisse.

WWF-i nõuded tõhusale erifondile illustreerivad säästva lähenemisviisi vajadust, et mitte kaotada silmist föderaalvalitsuse kliimaeesmärke. Jätkusuutliku ja kliimaneutraalse ühiskonna suunas liikumiseks on vaja jagatud vastutust.

Lisateabe saamiseks vaadake täielikku WWF-i pressiteadet siin ja Taylor Wessingi analüüs siin saadaval.