Klingbeil nimetab ametisse Jens Südekumi: uus majandus- ja reforminõunik!

Klingbeil nimetab ametisse Jens Südekumi: uus majandus- ja reforminõunik!

Föderaalne rahandusminister Lars Klingbeil nimetas Jens Südekumi "üldise majandusarengu isiklikuks esindajaks". Südekum hakkab ministrit nõustama makromajandusstrateegia küsimustes ning jätkab tööd rahvusvahelise majanduse professorina Düsseldorfi Heinrich Heine ülikoolis. Seda uut rolli ei peeta aga töösuhteks ministeeriumis, sest Südekum on iseseisev ja vabatahtlik ning otseselt rahandusministrile allutatud. Majandusteadlane Lars Feld töötas varem sellel ametikohal endise rahandusministri Christian Lindneri juures.

Südekum on juba tuntud kui olulise 500 miljardi euro suuruse erifondi kaaslooja, mis on ülioluline investeeringute ja struktuurireformide jaoks, mis peaksid kiiresti mõju saama. Uus isiklik esindaja võib seega olla tulevaste majandusreformide võtmefiguur.

Võlapiduri uurimised

Üks praegustest majandusprobleemidest on võlapiduri küsimus. CDU/CSU ja SPD on loobunud vanast võlapidurist, mis tekitab poliitilises diskussioonis kiha. Seda arutati Jakob von Weizsäckeri algatatud koosolekul, millest võttis osa ka Südekum. Osalesid veel Clemens Fuest, Moritz Schularick ja Michael Hüther. Selle koosoleku eesmärk oli koostada protokoll ja edastada see uurimisrühmale.

Saadud dokument loetleb kaks põhipunkti: 500 miljardi euro suurune infrastruktuuri erifond ja teine ​​400 miljardi euro suurune NATO eesmärkidel põhinev ja sõjalisteks kuludeks mõeldud erifond. Nende meetmete eesmärk on aidata lahendada investeeringute mahajäämust. Kuid võlapiduri reformimine on praeguse poliitilise olukorra tõttu endiselt keeruline. Vaja on kahekolmandikulist häälteenamust, mis muudab rakendamise keerulisemaks.

Poliitilised reaktsioonid ja tulevikuväljavaated

Vasakpoolsed annavad märku kaitsekulutuste suurendamise tagasilükkamisest, samas kui võlapiduri reformimiseks on kokku neli erinevat ettepanekut, kuid konsensust pole saavutatud. Edaspidi plaanib kantsler Merz pöörduda vasakpoolsete poole, et arutada võimalikke reforme.

Suur Koalitsioon (GroKo) oli varem võlapidurist välja jätnud sõjalised kulutused üle 1 protsendi SKTst, mis leidis osade parteide vastupanu. Võlapiduri reformimise komisjonid peavad järgmisel seadusandlikul perioodil meetmeid võtma.

Esimesed simulatsioonitulemused rakendamiseks näitavad positiivseid väljavaateid, milleks on kümne aasta jooksul kavandatud fiskaalstiimulid kokku 500 miljardit eurot, mis lubab aastas 50 miljardit eurot. Samuti on eesmärk, et riigid panustaksid 0,35 protsenti SKTst, mis vastab ligikaudu 15 miljardile eurole. Kaitsetase võiks olla kuni 3 protsenti, millest 2 protsenti rahastatakse laenuga. Kokkuvõttes on eelarvestiimul umbes 150 miljardit eurot aastas, mis vastab 3,5 protsendile SKTst.

Need arengud näitavad, et Jens Südekumi ametisse nimetamine kuulutab Saksamaal majanduse ümberkorraldamise huvitavat etappi, mille edu on tulevases poliitilises koostöös otsustava tähtsusega.