Klingbeil kavandab investeeringute kasvu: 500 miljardit kliimale ja infrastruktuurile!

Klingbeil kavandab investeeringute kasvu: 500 miljardit kliimale ja infrastruktuurile!

SPD juht ja rahandusminister Lars Klingbeil teatas Saksamaale ulatuslikust investeeringute suurendamisest, mida rahastatakse nii põhieelarvest kui ka erifondist ning Kliima- ja Transformatsioonifondist (KTF). See oli 28. mail 2025 Apteek Adhoc esitati. Klingbeil selgitas, et investeeringuid tuleks aasta varasemaga võrreldes suurendada ligi 50 protsenti. Erifondist on 2029. aastaks ette nähtud kokku 150 miljardit eurot, mis on kaheteistkümneaastase tähtajaga ette nähtud 500 miljardi euro jaoks ning on mõeldud eelkõige taristu- ja kliimakaitseprojektideks.

25. juunil valitsuskabinetis kinnitatav eelarveprojekt sisaldab ka erifondi rakendamise seadust. Kriitilised hääled, eriti roheliste poolt, väljendavad muret, et erifondi kasutatakse ainult eelarveaukude "täitmiseks". Klingbeil aga lükkas need väited ümber ja kordas vajadust tõsta põhieelarve investeeringute määra vähemalt kümne protsendini, mis on eeldatavasti 2025. ja 2026. aastal.

Kriitika ja nõuded

Ettevõtlusliidud nõuavad kiiremat planeerimis- ja kooskõlastusmenetlust, et tagada erifondi tulemuslikkus. Algselt 2011. aastal "energia- ja kliimafondina" asutatud KTF-i tahetakse igal aastal tugevdada kümne miljardi euroga. Seda fondi rahastatakse saastekvootidega kauplemisest ja riiklikust CO2 hinnast saadavast tulust. 2025. aasta majanduskavas on tulude ja väljaminekuteks ette nähtud 25,47 miljardit eurot, mille peamiseks allikaks on tulu CO2 hinnakujundusest ja saastekvootide enampakkumisest. ZDF.

KTF-i planeeritud kulutused hõlmavad 14,36 miljardit eurot hoonetele, 1,58 miljardit eurot mobiilsusele üleminekuks ja 3,3 miljardit eurot tööstuse toetamiseks seoses elektrihindade tõusuga. Need investeeringud on mõeldud ka vesinikumajanduse laienemise ja tööstuse dekarboniseerimise soodustamiseks. 2024. aastaks on planeeritud tulusid ja kulusid 58,22 miljardit eurot, millest 29,01 miljardit eurot tuleb reservidest.

Vastuolulised hääled poliitikast

Rohelised kiitsid erifondi pärast läbirääkimisi heaks, pannes suuremat rõhku kliimakaitsele. Küll aga uuendavad nad oma kriitikat plaanide suhtes, sest kardavad kuni 50 miljardi euro suurust aastas ümberjagamist tarbimiskulutusteks. Ka vasakpoolsed peavad Klingbeili teadaandeid ebaadekvaatseks ja kirjeldavad neid teesina.

Bundestag kiitis heaks ka miljardidollarilise võlapaketi, mis aga ei suuda rahastamislünka täita, vaid jaotatakse kaheteistkümne aasta peale. Ekspertide hinnangul peaks avalik sektor investeerima aastas 37–52 miljardit eurot rohkem, et saavutada aastaks 2045 soovitud kliimaneutraalsus. Selle ümberkujundamise kulud jäävad hinnanguliselt vahemikku 2,32–2,62 triljonit eurot, kusjuures riik peab katma umbes 800 miljardit eurot.

Siiski on ka positiivne toetus. Uuringust selgub, et 500 miljardi euro suurust erifondi peab õigeks 50 protsenti küsitletutest. Jääb aga ebaselgeks, kuidas miljardeid täpselt kasutatakse ja kas need jäävad lihtsalt “kliendikingitusteks”.