Klingbeil taunib ELi eelarveplaane: oodata on tugevaid reaktsioone!

Klingbeil taunib ELi eelarveplaane: oodata on tugevaid reaktsioone!

Rahandusminister Lars Klingbeil lükkas selge seisukohaga tagasi Euroopa Komisjoni ettepanekud ELi uue finantsraamistiku kohta aastateks 2028–2035. Ta tegi selle teada neljapäeval Lõuna-Aafrika Vabariigis Durbanis G20 kohtumisel. Klingbeil selgitas, et föderaalvalitsus on huvitatud tugevast EL-ist, kuid finantsolukord tuleb säilitada. Arutelu keskmes on EL-i eelarve kavandatav kasv ligikaudu kahe triljoni euroni, mis tähendab ligikaudu 700 miljardi euro suurust kasvu võrreldes eelmise eelarveperioodiga.

EL-i Komisjon teeb president Ursula von der Leyeni juhtimisel muu hulgas ettepaneku kehtestada uus ettevõtete maksustamine, mis paneks üle 50 miljoni eurose käibega ettevõtetele lisamaksu. Klingbeil, kes kirjeldab seda ettepanekut kui vastupidist tulemuslikkust, rõhutab, et selline maks võib ohustada Saksamaa ja EL-i konkurentsivõimet investeeringute turvalise varjupaigana. Ta osutab äriliitude ja CDU/CSU tugevale vastupanule.

Vastupidavus täiendavatele maksudele

Valitsuse pressiesindaja Stefan Kornelius tegi föderaalvalitsuse seisukoha selgeks juba kolmapäeva õhtul. Ta selgitas, et ELi eelarve terviklikku arengut ei ole võimalik saavutada riigieelarve konsolideerimise etapis. Kornelius rõhutas ka vajadust tõsta Euroopa konkurentsivõimet ja saada kaitsevõimeliseks. Ettevõtte maksustamise tagasilükkamist toetab kriitika tööstuse esindajatelt, nagu VDA president Hildegard Müller, kes hoiatas, et sellised täiendavad maksud võivad konkurentsivõimet nõrgendada.

Eraldi tuleks esile tõsta erineva müügipinnaga ettevõtetele plaanitavat maksude jaotamist. Näiteks ettevõtted, mille käive jääb vahemikku 100–249 miljonit eurot, peaksid maksma 100 000 eurot makse, 750 miljoni eurose ja enama käibega ettevõtetel aga ulatuvad tasemed 750 000 euroni. Need ettepanekud toovad eeldatavasti umbes 58,5 miljardit eurot aastas tulu, mis on paljudele ettevõtetele lisakoormus.

Nõuab alternatiivset lähenemist

Saksa Tööstuse Liit (DIHK) kutsub üles ettevõtteid täiendavate maksude asemel toetama. Keskkonnaliikumise kriitika on samuti vali: BUND kirjeldab ettepanekut kui "looduskaitse nullnumbrit" ja kritiseerib rahaliste kohustuste puudumist looduskaitsemeetmete toetamiseks. WWF hoiatas ka võimalike kliima- ja looduskaitsekärbete negatiivse mõju eest kriisiohjele.

EL-i rahaliste läbirääkimiste üle peavad otsustama ühehäälselt 27 EL-i valitsust ja selleks on vaja kokkulepet EL-i parlamendiga. Föderaalvalitsus peab reformilähenemist ja eelarve vastavusse viimist uute prioriteetidega õigeks, kuid ei saa praegust ettepanekut vastu võtta. Arvestades keerukust, on oodata pikki läbirääkimisi kuni 2027. aastani.

Üldiselt on selge, et ELi tulevane rahandus jääb riiklike huvide ja ELi ühiste eesmärkide vahele, mis muudab eelseisvad kõnelused veelgi hapramaks.

Lisateabe saamiseks vt Noor maailm ja RP Internetis.