Omavalitsuse rahandus ohus: iga teine ​​vald jääb maha!

Omavalitsuse rahandus ohus: iga teine ​​vald jääb maha!

Linnade ja valdade rahalised tingimused on pingelised. Kuigi valitsusprogramm annab täiendavate maksude kaudu rohkem vahendeid, ei piisa sellest kohaliku rahastamise paindlikkuse struktuurse languse peatamiseks. Prognoosid näitavad, et aastaks 2025 võib peaaegu iga teist kogukonda pidada lahkuvaks kogukonnaks, mis on murettekitav trend kommunal.at.

Keskne probleem on omavalitsuste kasvav kaasfinantseerimiskohustus, eriti sotsiaalsektoris ja haiglates. Need rahalised koormused suurenevad maksude kaudu, nii et 2028. aastaks jääb linnadele ja valdadele vaid 40 senti igast eurost ühisest maksupotist. 2019. aastal oli see üle 50 sendi. Selline areng õõnestab rahalist sõltumatust ja seega ka suutlikkust rahastada üldhuviteenuseid.

Avalikud teenused ja elukvaliteet

Üldhuviteenustel on linnade ja kogukondade elukvaliteedis ning arengus ülioluline roll. Tööülesanneteks on haridus, kultuur, infrastruktuur ja vaba aja tegevus. Eelkõige on viimastel aastatel suurenenud nõuded ja kulud nendes valdkondades, samas kui rahastamisvõimalused on pandeemia tõttu piiratud. Avalikud teenused hõlmavad selliseid valdkondi nagu lastehoid, algkoolid, vallateed ja veevarustus awblog.at.

Kulutused tasudest mittefinantseeritavatele valdkondadele ulatusid 2018. aastal 4,8 miljardi euroni, samas on selge eri valdkondade suur sõltuvus maksulaekumistest. 65% infrastruktuuri ja ühistranspordi kuludest tuleb katta maksutuludest. Koroonakriis tõi 2020. aastal kaasa tulude osakaalu vähenemise 9%, mis piiras veelgi tugevalt omavalitsuste finantspaindlikkust.

Vajadus tegutseda ja reforme teha

Reformi vajadus on kiire. Linnapea Matthias Stadler nõuab struktuurimuudatusi, et tagada omavalitsuse rahandus jätkusuutlikult. Teoreetiliselt võiks abiks olla personali kokkuhoid, kuid praktikas on seda keeruline rakendada, kuna samal ajal kasvab vajadus sellistes valdkondades nagu lastehoid ja koolid. Aastaste personalikulude vähendamine 1% võrra tähendaks umbes 850 ametikoha kaotamist aastas.

Avalike teenuste säilitamiseks peavad föderaal- ja osariikide valitsused looma sobivad raamtingimused. Sihikindlad reformisammud on vajalikud kommunaalteenuste osutamiseks ilma lageraieteta. Investeeringud tulevikukindlatesse projektidesse peavad olema prioriteetsed, kuna nendes valdkondades säästmine tooks pikas perspektiivis kaasa elukvaliteedi languse.

Linnade liidu peasekretär Thomas Weninger rõhutab vajadust varustada linnad vajalike ressurssidega. Prognoositud investeeringute puudujääk 1,0–1,2 miljardit eurot aastas kuni 2024. aastani näitab, kui pakilised probleemid on. Rahapuudus kommunaalteenuste rahastamiseks võib lähiaastatel probleeme veelgi suurendada.

Järeldus: Ilma vastavate rahaliste vahenditeta ja kaugeleulatuvate reformideta muutub linnadel ja valdadel elukvaliteedi säilitamine üha keerulisemaks. 80% elanike rahulolu kommunaalteenustega näitab aga, kui olulised on avalike teenuste toimimine.