Abivajavad omavalitsused: puudu 25 miljardit eurot – tippkohtumine peaks aitama!

Abivajavad omavalitsused: puudu 25 miljardit eurot – tippkohtumine peaks aitama!

Saksamaa omavalitsuste rahalised raskused on tõsised ja nõuavad kiireid meetmeid. Valju ZDF täna Paljudel kogukondadel on tohutuid probleeme oma kulude katmisega ja nad on hädas umbes 25 miljardi euro suuruse investeeringute mahajäämusega üleriigiliselt. See rahaline hädaolukord on föderaalosariigi tippkohtumise fookuses, millest võtab osa ka liidukantsler Friedrich Merz.

Muuhulgas plaanib föderaalvalitsus parandada masinaid, seadmeid ja elektriautosid tootvate ettevõtete maksuamortisatsiooni võimalusi. Sellest võiks pikas perspektiivis kasu olla ka omavalitsustele. Küll aga nõuavad riigid praeguse leevenduspaketi kaudu maksukahju asjakohast hüvitamist, kuna valdade finantsolukord on olnud pingeline juba aastaid. Muuhulgas kaebavad selle viletsuse vastu föderaalkonstitutsioonikohtusse sellised ringkonnad nagu Rheingau-Taunuse linnaosa, mis on 153 miljoni euro võrra alarahastatud.

Alarahastamise kriitika

Omavalitsuste kulusurvet suurendavad juriidilised nõuded, näiteks föderaalne osalusseadus, mis suurendab sotsiaaltoetusi. Seetõttu tunnevad paljud kogukonnad, näiteks Rheingau-Taunuse linnaosas, end üksi jäetuna. CDU ringkonnaadministraator Sandro Zehner kritiseerib olukorda teravalt ja nõuab suuremat toetust föderaal- ja osariikide valitsustelt. Täiendava abi vajalikkusele juhib tähelepanu ka Saksa rajooniliit.

Alates 2026. aastast kehtima hakkava täispäevahoolduse tasuta õiguse rahaline mõju on eriti keeruline. Schwertes asuva Äskulapi algkooli õppealajuhataja Kirsten Jochim-Thomas teatab ruumipuudusest ja rahalistest kitsaskohtadest. Vallal on uue koolimaja sisustamiseks kasutada vaid 80 000 eurot.

Föderaalvalitsuse rahaline toetus

Vaatamata omavalitsuste pingelisele finantsolukorrale näitab föderaalne rahandusministeerium hiljuti avaldatud ülevaates, et föderaalvalitsus pakub erinevaid rahalise toetuse võimalusi. See hõlmab rahalist abi, rahaliste hüvitiste seadustes osalemist ja oluliste omavalitsuse ülesannete kulude katmist. Alates 2018. aastast on omavalitsused saanud oma finantsjõu tugevdamiseks 5 miljardit eurot aastas, mis tähendab kriisiaastatest saadik märkimisväärset toetuse kasvu.

2024. aasta föderaaleelarves on põhiturvalisusele ette nähtud kokku 10,9 miljardit eurot. Lisaks katab föderaalvalitsus 70 protsenti rahaliselt nõrkade omavalitsuste majutuskuludest, mis kujutab endast olulist toetust, eriti hädaolukorras. Alates 2025. aastast suurendatakse kohaliku ühistranspordi toetust 2 miljardi euroni aastas.

Föderaalvalitsuse mitmekülgsed toetuspakkumised tuleb aga asetada laiemasse konteksti. Föderaalvalitsus vastutab täielikult abi vajavate varjupaigataotlejate elamiskulude eest ja toetab osariike digitaalsete haldusteenuste valdkonnas. See märkimisväärne rahaline toetus on oluline samm omavalitsuste ees seisvate väljakutsete lahendamisel, kuid tuleb näha, kas sellest piisab, et ületada lõhe omavalitsuste rahaliste vajaduste ja olemasolevate ressursside vahel.