Vaidlus 2025. aasta eelarveprojekti ümber: rekordinvesteeringud ja kriitika!

Vaidlus 2025. aasta eelarveprojekti ümber: rekordinvesteeringud ja kriitika!

Föderaalne rahandusminister Lars Klingbeil (SPD) tutvustas täna Bundestagis 2025. aasta eelarveprojekti ja finantsplaneeringut aastani 2029. Juba praegu tõotab arutelu eelarve üle tulla vastuoluline. Eelkõige on tähelepanu keskmes kavandatav elektrimaksu alandamine, mis on koalitsioonis väga vastuoluline. Rohelised on süüdistanud ministrit "eelarveliste trikkide" kasutamises miljardeid maksva erifondi osas, et õigustada uut võlga.

2025. aasta eelarves on planeeritud kulutusi 503 miljardit eurot, mis on 6,1% rohkem kui aasta varem. Eriti suur osa, nimelt 81,8 miljardit eurot, on ette nähtud finantseerimiseks uutest laenudest, mis on üle kahe korra enam kui eelmisel aastal. Koos enam kui 60 miljardi euroga laenuga finantseeritavatest erifondidest saab selgeks, et föderaalvalitsus tugineb intensiivsele laenuvõtmisele.

Põhipunktid ja investeerimisprojektid

Töö- ja sotsiaalministeeriumi eelarve on enam kui 190 miljardi euroga uue eelarve suurim artikkel. Föderaalvalitsus kavandab 2025. aastaks ka rekordinvesteeringuid üle 115 miljardi euro, mis on 55% rohkem kui eelmisel aastal. Need investeeringud on mõeldud eelkõige Bundeswehrile, raudteeliinide renoveerimisele, samuti koolidele, päevakeskustele, haiglatele ja sotsiaalkorteritele. Aastaks 2029 eeldatakse föderaalvalitsuse iga-aastaste investeeringute kasvu peaaegu 120 miljardi euroni.

Erifond võimaldab 12 aasta jooksul täiendavalt kulutada 500 miljardit eurot, millest 100 miljardit eurot suunatakse riikidele ning Kliima- ja Transformatsioonifondi (KTF). Need vahendid on hädavajalikud kavandatavate struktuurireformide jaoks, et soodustada investeeringuid ja vähendada bürokraatiat.

Finantseerimisraskused ja eelarve konsolideerimine

Vaatamata suurtele kulutustele kavandab valitsus ka kokkuhoidu. Kõrgeks prioriteediks on eelarve konsolideerimine, mis hõlmab ka personali- ja halduskulude kokkuhoidu. Siiski on selge, et rahastamispuudujäägid kasvavad aastatel 2027–2029 hinnanguliselt 144 miljardi euroni. See punkt on eelarvehalduse arutelus eriti oluline.

Teine vaidluskoht on otsus mitte langetada elektrimaksu kõigile, vaid ainult tootmissektorile. Koalitsioonileppega kuulutati välja elektrimaksu alandamine kõigile, kuid see kuulus rahastamisele. Samuti jääb ebaselgeks, millal neid meetmeid saab tegelikult rakendada. CSU boss Markus Söder nimetab elektrimaksu igakülgse vähendamise võimaliku kuupäevana 1. jaanuari 2027.

Valitsuse plaanid ei näita mitte ainult Bundestagi ees seisvaid väljakutseid, vaid ka tasakaalu tulevastesse projektidesse tehtavate investeeringute ja stabiilse eelarve hoidmise vajaduse vahel. Eelarveprojekt on kavas Bundestagis heaks kiita 2025. aasta septembri keskel.

Täpsemat infot kulude ja tulude kohta aastani 2029 vaata infost švaabi ja föderaalne rahandusministeerium.