Kriitika uuele föderaalvalitsusele: emapension tekitab segadust!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Föderaalvalitsuse investeeringud 2025. aastal: keskenduge emapensionidele, elamuehitusele ja nende majanduslikele mõjudele.

Kriitika uuele föderaalvalitsusele: emapension tekitab segadust!

Musta-punase föderaalvalitsuse esimese 100 päeva jooksul näitas ifo majandusteadlaste paneeli uuring, et 42% küsitletud majandusprofessoridest hindas eelmist tööd negatiivselt. Vaid 25% väljendas end positiivselt. Eriti kritiseeritakse emapensioni ja pensioniea tõstmise puudumist. Siiski on ka positiivseid külgi, nagu kavandatavad riiklikud investeeringud, maksude amortisatsiooni parandamine ja täiendavad kaitsekulutused.

Teine palju tähelepanu pälvinud teema on emapension III, mis plaanitakse kehtestada 1. jaanuaril 2027. Saksamaa pensionikindlustus (DRV) hoiatab aga tõsiste tehniliste rakendusprobleemide eest ja peab 2028. aasta eel kehtestamist vaevalt teostatavaks. Emapension III on mõeldud enne 1992. aastat sündinud laste vanemlusaegade arvestamiseks, mis võib paljudele pensionäridele tuua igakuise tõusu umbes 20 eurot. Selle kohanduse võiks aga arvestada abivajajate sotsiaaltoetuste hulka.

Rakendusplaanide kriitika

DRV hinnangul jäävad aastased kulud emapension III-le viie miljardi euro ringis. See summa vastab peaaegu elektrimaksu kavandatud alandamisest planeeritud 5,4 miljardi euro suurusele säästule. CSU poliitik Klaus Holetschek väljendab tõsist kahtlust emapensioni III otstarbekuses ja kritiseerib DRV-d ettevalmistamatuse pärast.

Ema pensioni III rakendamiseks peaks DRV kontrollima ligikaudu 26 miljonit pensioni ja tegema kohandusi üle kümne miljoni pensioni. DRV juht Anja Piel rõhutab vajadust ulatuslike IT kohanduste ja kvaliteedi tagamise töö järele. Isegi kui veamäär on vaid kümme protsenti, tuleks käsitsi kontrollida umbes miljonit kontot. Sellisel pingutusel võib olla kestev mõju ettevõtete ja tarbijate usaldusele valitsuse vastu, seda enam, et Ifo Instituut prognoosib järgmiseks aastaks sisemajanduse koguprodukti (SKT) 0,1 protsendipunktist langust.

Turu arengud kinnisvarasektoris

Kriitilisi hääli kostab ka elamuehituse teema. Saksa kinnisvaraliit (IVD) ei ole rahul liidukantsler Friedrich Merzi ja ehitusminister Verena Hubertzi juhtimisel valitsuse võetud meetmetega. IVD nõuab tungivalt usaldusväärseid rahastamisprogramme, samuti tehnoloogiale avatud küttepoliitikat ja ehitusprojektide kiiret elluviimist omavalitsuste poolt. Teatavasti on Saksamaal 399 piirkonnas 400-st uued keskmise hinna segmendi korterid kallimad kui olemasolevad, ainsa erinevusega on Põhja-Friisimaal.

Eriti kõrged lisatasud uute korterite puhul on Dessau-Roßlaus, kus vahe on üle 403 000 euro. Selles piirkonnas on luksussegmendi hinnalisa keskmiselt madalam, mille tippväärtused on Miesbachi linnaosas kuni 635 896 eurot. Paljudes Saksamaa piirkondades jääb lisatasu aga alla 1500 euro ruutmeetri kohta, mis viitab järjekordsele pingepiirkonnale Saksamaa kinnisvaraturul.

Lõpetuseks tuleb mainida, et Württembergische Lebensversicherung soovitab õpilastel ja praktikantidel varakult töövõimetuskindlustuse sõlmida, et kaitsta end rahaliste kahjude eest. Need soovitused ning viimased arengud pensionipoliitikas ja kinnisvaraturul illustreerivad föderaalvalitsuse ees seisvaid väljakutseid.