Klingbeili kriitika: rohelised ja vasakpoolsed hoiatavad majapidamises tehtavate raamatupidamistrikkide eest!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Föderaalrahandusministrit Klingbeili on kritiseeritud kliimakaitseprojektidesse tehtavate investeeringute raamatupidamistrikkide pärast.

Klingbeili kriitika: rohelised ja vasakpoolsed hoiatavad majapidamises tehtavate raamatupidamistrikkide eest!

Arutelu 2025. aasta föderaaleelarve üle näib olevat juba jõudnud haripunkti. Rohelised ja vasakpoolsed kritiseerivad teravalt föderaalrahandusministrit Lars Klingbeili (SPD) ja süüdistavad teda lubamatutes raamatupidamistrikkides planeeritavates kulutustes kliimakaitsele ja investeeringutele. Eelkõige hoiatab roheliste erakonna parlamendifraktsiooni eelarvekõneleja Sebastian Schäfer, et põhiseaduse muudatused nõuavad hädavajalikke lisainvesteeringuid.

Schäfer rõhutab, et investeerimisfondide omastamine esitatud raamatupidamistrikkide abil ei tohiks olla lubatud, eriti mitte kliimakaitse valdkonnas. Neid muresid kordab vasakpoolsete liider Ines Schwerdtner, kes kritiseerib kliima- ja ümberkujundamisfondi kui „manööveraeda”. Schwerdtneri sõnul kasutatakse raha järjest enam meetmeteks, mis ei ole seotud reaalse kliimakaitsega. Ta väljendab ka kartust, et roheliste heakskiitmisel Friedrich Merzi erifondile on nüüd negatiivsed tagajärjed.

Finantspoliitika kriitika

Schwerdtner kirjeldab Klingbeili nõutud kärpeid osana "mootorsaepoliitikast". Föderaalrahandusminister saatis ministeeriumidele laiali ringkirja 2025. aasta föderaaleelarve koostamise kohta, milles tehakse ettepanek viia infrastruktuuri- ja kliimakaitseprojektide erifondi planeeritud investeeringud üle Kliima- ja Transformatsioonifondi (KTF). See otsus tekitab erakondades rahutusi ja tõstatab küsimusi prioriteetide seadmise kohta kliimakaitse valdkonnas.

28. veebruaril 2025 avaldas föderaalne rahandusministeerium 2024. aastal emiteeritud roheliste föderaalväärtpaberite jaotusaruande. Aruanne sisaldab teavet föderaalsete kulutuste kohta 2023. aastal kliima-, keskkonna- ja looduskaitse valdkondades, mis on tunnistatud "roheliseks". Need kulud on jaotatud 2024. aastal emiteeritud roheliste föderaalväärtpaberite emissioonist saadavatele tuludele. 4. novembril 2024 avaldati ka 2022. aastal emiteeritud roheliste föderaalväärtpaberite mõjuaruanne.

Jätkusuutlikkus ja finantspoliitika

Mõjuaruanne sisaldab teavet roheliste kulutuste mõju kohta 2021. majandusaastal, mis eraldatakse 2022. aastal Green Federal Securities emissioonist saadavatele tuludele. BMF-i osakonna aruanne Sustainability 2024 näitab jätkusuutliku finantspoliitika olulist tähtsust Saksamaa arengule. Selles rõhutatakse, et fiskaalne vastupidavus ja majanduskasv pakkumisepoolse poliitika kaudu võivad anda olulise panuse rahvusvaheliste säästva arengu eesmärkide saavutamisse (SDG 8).

Saksamaa säästva rahanduse strateegia, mille föderaalkabinet kiitis heaks 5. mail 2021, seab eesmärgiks muuta Saksamaa jätkusuutliku rahanduse juhtivaks asukohaks. Lisaks sellele taotleb Saksamaa säästva arengu strateegia eesmärke kaitsta loodust ja kliimat ning edendada sotsiaalset ühtekuuluvust. Kliimakaitseprogramm kujutab endast föderaalvalitsuse kliimakaitsepoliitika üldist plaani ja loetleb meetmed, mis on vajalikud kliimamuutustega toimetulekuks ja Pariisi ülemaailmse kliimakokkuleppe rakendamiseks.

Eelseisev eelarvearutelu edendab nende kriitiliste küsimuste arutelu veelgi ja võib olla riigi tulevase kliimapoliitika jaoks otsustava tähtsusega.