Mainz on finantssurve all: eelarve puudujääk 134 miljonit eurot!

Mainz on finantssurve all: eelarve puudujääk 134 miljonit eurot!

Mainzi linn on rahalise surve all. Linnapea Nino Haase (sõltumatu) tunnistas hiljuti, et linna tulud on langenud peamiselt BioNTechi tulude vähenemise tõttu pärast pandeemiat. 2025. aasta eelarvesse kavandati 134 miljoni euro suurune puudujääk, mille vastu vaieldas riigi järelevalveasutus ADD. Finantsraskuste lahendamiseks võeti juunis vastu uus eelarveplaan, mis sisaldab kokkuhoidu puudujäägi vähendamiseks. Siiski ei kirjeldanud Haase uut kuluplaani kui reaalset kärpeprogrammi, vaid pigem kui vajalikku eemaldumist ebareaalsetest plaanidest.

Eriti torkab silma see, et Mainz on saavutanud investeerimisvaldkonnas projektimahu, mida on suudetud igal aastal realiseerida juba üle kümnendi. Varem kavandati projekte koguväärtusega üle 400 miljoni euro, kuid need jäid sageli realiseerimata. Nendele väljakutsetele vaatamata rõhutab Haase, et Mainzi rahaline seis on hea. Ligi kahe miljardi euro suuruse omakapitaliga ja ilma võlgadeta linna võib omavalitsuste finantstasanduses pidada rahaliselt üheks tugevamaks.

Loominguline ulatus ja sotsiaalkulutused

Investeerimiskulude realistlikum planeerimine peaks suurendama eelarves kavandamisvõimalusi. Peamine probleemvaldkond on aga tarbimiskulutused, eriti sotsiaalkindlustuse jaoks. Need on viimase kahe aastaga kasvanud üle 200 miljoni euro aastas. Ligikaudu ühe miljardi euro suurusest kogukulust moodustavad sotsiaalkulutused järgmisel aastal hinnanguliselt ligikaudu 490 miljonit eurot. Sotsiaalkulude suurenemise põhjuseks on föderaalse tasandi väikesemahulised õigusaktid, näiteks föderaalne osalusseadus.

Finantskoormust silmas pidades nõuab Haase föderaalvalitsuselt leevendust omavalitsustele, mis pakuvad ligikaudu kolm neljandikku avalikest teenustest, kuid saavad vaid seitsmendiku kogueelarvest. Föderaalse osalusseaduse rakendamine on eriti kulukas ja paneb suure koormuse omavalitsustele, kes seisavad silmitsi ka suureneva bürokraatia ja uute raamlepingutega. Need tegurid suurendavad kulusid ja suurendavad personalivajadust.

Väljavaade ja edasised meetmed

ADD on nüüd 2025. aasta eelarve tingimuslikult heaks kiitnud, mis tähendab, et Mainz on esialgses eelarvehalduses. Linnavolikogu peab uue eelarveprojekti kinnitama 2024. aasta mai lõpuks. Kokkuhoiuettepanekud ja tasutõusud on juba koostamisel, sealhulgas kinnisvaramaksu B võimalik tõstmine 600 punktini, et saada 20 miljonit eurot lisatulu. Samuti teeb Haase ettepaneku jagada kinnisvaramaks elamu- ja äripindade vahel, et rahalisi ressursse veelgi optimeerida.

Arvestades prognoositud puudujääke 2026. aastaks 147 miljonit eurot, 2027. aastaks 160 miljonit eurot ja 2028. aastaks 182 miljonit eurot, muutub lahenduste otsimine üha pakilisemaks. Haase tunnistab, et Mainz kannatab üle 200 miljoni euro suuruse struktuurse alafinantseeringu all ning meetmed tuleb kasutusele võtta kohe. Varasemate suurte maksutulude tõttu võis linn kaotada õiguse saada riigilt uut rahalist abi.