Merz kavandab kodanike rahareformi: kõrgemad nõuded ja uued sanktsioonid!

Merz kavandab kodanike rahareformi: kõrgemad nõuded ja uued sanktsioonid!

Friedrich Merzi juhitav valitsus kavandab 2025. aastaks kõikehõlmavaid muudatusi kodanike rahas, mis võeti kasutusele 2023. aastal Hartz IV järglasena. Eesmärgiks on abisaajate parem integreerimine tööturule ja samal ajal valitsuse kulutuste optimeerimine. See teatab Merkuur.

Eelarve eelnõu näeb ette kulutuste suurendamist kodanike rahale viie miljardi euro võrra, viies kogueelarve ligi 52 miljardi euroni. See tuleneb nõrgast majandusest tingitud kodanikutoetuste saajate arvu suurenemise taustal. Eelarve olulise osa moodustavad kohustuslikud kulud, nagu tavamäär 29,6 miljardit eurot ja majutuskulud 13 miljardit eurot. Samas on Merzi valitsusel kavas tõsta töökeskustele saadavaid aktiivseid hüvitisi aasta varasemaga võrreldes 150 miljoni euro võrra.

Reformikäsitlused ja kriitika

Merz peab eriti oluliseks kodanike rahareformi, mida kritiseeritakse kui bürokraatlikku ja töövaenulikkust. Plaanis on kasutusele võtta “uus põhiturva”, mille eesmärk on edendada vastuvõtjate suuremat isiklikku vastutust. Reformi eesmärkideks on muuhulgas "kodaniku raha" mõiste kaotamine ja kõrgemate piirangute seadmine toetuste saamisele. Sotsiaaltoetusi peaksid saama ainult koostööd teha soovijad, "täielikud keeldujad" peavad aga ootama kärpeid. Merz teatas sellest praeguste andmete põhjal, mis näitavad, et Saksamaal on umbes 5,7 miljonit kodanikuhüvitise saajat, kellest 1,8 miljonit on töövõimelised.

Reformi keskne punkt puudutab karistusi tööjõukeskuses töölt ärajäämise eest. Need võivad kaasa tuua rahalist kahju, mis võib korduvate rikkumiste korral viia isegi täieliku kasu kaotamiseni. Tagasiside nendele meetmetele on kriitiline, kuna ametiühingud ja poliitilised vastased peavad neid "ebainimlikeks". Ettepanek tuleb kontekstis föderaalkonstitutsioonikohtu 2019. aasta otsusega, mis tunnistas sotsiaaltoetuste 100-protsendilise kärpimise lubamatuks, millega valitsus peab arvestama.

Kutsenõuded ja tulevikuplaanid

Reformi raames plaanib Merzi valitsus kasutada eelarvest kuni 700 miljonit eurot ka pikaajaliste töötute tööturul osalemiseks. Eksperdid rõhutavad vajadust kodanikuhüvitise saajaid paremini toetada, et vähendada tööleasumise takistusi. Tööpakkumiste arvu piirab tugevalt praegune majanduslik olukord ning paljudel saajatel puudub kutsekvalifikatsioon, mis halvendab veelgi nende võimalusi tööturul. Kvalifikatsiooni ja täiendõpet peetakse tööturule integreerumise parandamise võtmeks.

Suuremad investeeringud kodanikurahasse on planeeritud 2026. aastaks ja edaspidigi, aktiivtoetuste eelarve iga-aastane kasv miljardi euro võrra. See tähendab, et töökeskuste optimaalseks sisustamiseks ja tööotsijate lõimumise soodustamiseks peaks olema kokku 9,95 miljardit eurot. buerger-geld.org esindab. Merzi valitsus seisab silmitsi majanduslike nõuete ja sotsiaalse vastutuse ühitamise väljakutsega.