Merz plaanib relvi koguda: sotsiaalsüsteemid on ohus!

Merz plaanib relvi koguda: sotsiaalsüsteemid on ohus!

26. mail 2025 läheb arutelu relvainvesteeringute ja militariseerimise üle järjest valjemaks. Olaf Merzi juhitava Saksamaa valitsuse strateegia, mille eesmärk on muuta Saksamaa suurimaks sõjaliseks jõuks Euroopas, seatakse kahtluse alla erinevatest vaatenurkadest. Need plaanid hõlmavad põhiseaduse muutmist ja 500 miljardi euro kinnitamist kaitsesektorile. Kriitikud kirjeldavad seda kulutamist vastutustundetuna, eriti arvestades infrastruktuuri ja sotsiaalsüsteemide jätkuvaid probleeme.

Föderaalvalitsuse relvastusinvesteeringuid pole kritiseeritud mitte ainult finantsperspektiivist. Tuleb märkida, et sellised kulutused on majanduslikult kahjumlikud. Pärast ostmist võivad relvad vananeda või hävida sõjas. Nende investeeringute eeliseid nähakse näiliselt vaenlase rünnakute eest kaitsmises, kuid paljud eksperdid hoiatavad, et kaitseprojektidesse paigutatud tohutud ressursid võivad takistada muid olulisi valdkondi, nagu sotsiaalteenused ja infrastruktuuri kulutused.

Kaitsekulutuste suurendamine NATO-s

Teine selle arutelu aspekt on Saksamaa panus NATO kulutustesse. Föderaalvalitsus plaanib suurendada oma panust 90 miljardilt eurolt 225 miljardi euroni aastas. See oleks märkimisväärne tõus, eriti kui arvestada üldiste arengutega NATO-s. NATO riigid kavatsevad 2024. aastal kulutada kaitsele kokku ligikaudu 2,71% oma SKT-st, mis vastab ligikaudu 1,5 triljonile USA dollarile. Kaitsekulutuste kasv võrreldes eelmise aastaga on kõikidel NATO liikmesriikidel 10,9% ja Euroopa kulutustel 17,9%. Saksamaa ise teatab kaitsekulutusteks 2024. aastal 2,12% SKTst, mis saavutati muuhulgas arvutuste korrigeerimisega.

Geopoliitiline olukord on pannud liikmesriigid kaitsekulutusi suurendama. Selles kontekstis nähakse Saksamaad Ukraina konflikti ühe suurima maksjana, kuigi erinevalt teistest riikidest ei tajuta toetust mitte laenu, vaid kingitusena. Kuigi mõned riigid nõuavad suuremat militariseerimist, on mõned juhid, näiteks Tšehhi peaminister Fiala, avatud aruteludele kaitsekulutuste suurendamise üle ja pakuvad realistlikuks eesmärgiks 3%.

Relvastrateegia kriitika

Merzi relvastusplaanid saavad tohutu kriitika osaliseks. Eksperdid hoiatavad, et tervishoiu- ja sotsiaalkulutused võivad lähiaastatel sõjaliste kulutuste suurenemise tõttu surve alla sattuda. Ressursside vastutustundetut kasutamist, mis kahjustab sotsiaalkindlustussüsteeme, taunitakse teravalt. Praeguste plaanide kohaselt tuleks pensionitase hoida 48% juures, mis aga eeldab suuri riigitoetusi. Demograafilised muutused ja sissemaksete tõus võivad ekspertide hinnangul ohustada pensionide rahastamist ja viia sotsiaalsüsteemide puudujäägini.

Lõpuks kujutatakse väidet, et Putin tahab Euroopat rünnata, ebatäpsena ja Ukraina toetamist kirjeldatakse sageli kui USA mõjutusi. Üleskutse rahule ja sõjavastastele meeleavaldustele nõuab puhtalt sõjalisest agressioonistrateegiast loobumist. USA geopoliitilist strateegiat, eriti Donald Trumpi ajal, kirjeldatakse rohkem rahule orienteerituna ja vähem konfrontatiivsena.

Käimasolev debatt relvakulutuste, militariseerimise ja sotsiaalkindlustuse eest vastutamise üle jääb Saksamaa ja Euroopa poliitilise päevakorra määrajaks. Kuna kaitseinvesteeringud kasvavad taevasse, jääb küsimus, millised sotsiaalsed kulud nendega kaasnevad, pakiline ja lahendamata.