Merzi valitsus kavandab suurt pensionireformi: emade pensioni tõstetakse!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Merzi valitsus kavandab ulatuslikke pensionireforme, et leevendada emade koormust ja tugevdada majandust 2031. aastaks.

Merzi valitsus kavandab suurt pensionireformi: emade pensioni tõstetakse!

Liidust ja SPD-st koosnev Merzi valitsus kavandab pensionivaldkonnas ulatuslikke reforme. Selle algatuse eesmärk on eelkõige leevendada emade rahalist koormust ja tagada laste kasvatamisele kulutatud aja suurem tunnustamine. Seda arutati 28. mail koalitsioonikomisjonis, kus investeeringute soodustamiseks ja majanduse edendamiseks kinnitati ligi 60 meetmega "vahetu programm". Pensionireformi keskne eesmärk on tagada pensionitase 48 protsenti keskmisest sissetulekust vähemalt 2031. aastani.

Reform hõlmab mitte ainult juba kehtestatud programme, vaid ka uusi mudeleid, nagu aktiivne ja ennetähtaegne pension. Nende eesmärk on aidata muuta pensionisüsteem tulevikukindlaks ja vastata demograafiliste muutuste väljakutsetele. Eelkõige on selles reformis kandev roll 1. jaanuarist 2014 kehtima hakanud emapensionil. Praegu saavad vanemad kuni 2,5 aastat kasvatuskrediiti enne 1992. aastat sündinud laste eest, samas kui alates 1992. aastast sündinud laste eest tunnustatakse kolme aasta pikkust kasvatusaega.

Ema pensioni laiendamine

Reformi võtmeelemendiks on kavandatav emapension III kehtestamine, millega tahetakse tõsta kõigi vanemate pensionipunktid kolmele lapse kohta, sõltumata sünniaastast. Praegune pensionipunkti väärtus on 39,32 eurot ja seda tõstetakse 1. juulist 40,79 euroni. Need meetmed võiksid jõustuda 2026. aastast, kuid on alles planeerimisfaasis. Selle reformi rahastamist peetakse problemaatiliseks. Lastekasvatusperioodide krediteerimise kulud ulatuvad 2023. aastaks ligikaudu 25 miljardi euroni ja võivad 2027. aastaks tõusta 27 miljardi euroni. Ema pensioni III võimalik laiendamine võib kaasa tuua ligikaudu 4,5 miljardi euro suuruse lisakulu.

Nende reformide rahalise aluse kindlustamiseks plaanib valitsus täiendavaid kulutusi rahastada maksutuludest. Selle eesmärk on minimeerida töötajate koormust. Samuti on 2025. aasta 1. juuliks oodata 3,74-protsendilist pensionitõusu, mis vastab 66,15 euro suurusele igakuisele tõusule tavapensioni puhul pärast 45 aastat sissemakseid. Sellest tõusust saavad kasu ligikaudu 21 miljonit pensionäri, mis viitab reformiettepaneku kiireloomulisusele.

Pensionireformi tulevikuväljavaated

Uus föderaalvalitsus on võtnud endale kohustuse mitte ainult hoida pensioniõigusi stabiilsena, vaid ka jaotada rahalist koormust õiglasemalt. Arvestades maksemaksjate arvu vähenemist ja pensionäride arvu suurenemist, on pensionisüsteem surve all. Pensionikomisjon töötab välja reformiettepanekud ja uurib ühtse pensionisüsteemi juurutamist, mis hõlmaks ka FIE-sid, riigiteenistujaid ja riigikogu liikmeid.

Nende ulatuslike reformidega taotleb Merzi valitsus eesmärki stabiliseerida Saksamaa pensionisüsteem pikas perspektiivis ja vastata praegustele demograafiliste muutuste väljakutsetele. Kuigi reformide elluviimine on alles lapsekingades, muutub vajadus kindlustada tulevane pensionikindlustus üha pakilisemaks.