Sõjaväeõppus Münchenis: kas meid ähvardab viimane rahusuvi?

Sõjaväeõppus Münchenis: kas meid ähvardab viimane rahusuvi?

Sõjaline tegevus ja ümberrelvastumine määravad üha enam uudiste olukorda Saksamaal. Praegu toimuvad Müncheni tehnikaülikooli territooriumil sõjaväeõppused, samal ajal kui Kölni-Merheimi kliinik valmistab ette plaane kaheteistkümnekorruselises maa-aluses parklas intensiivravi osakonna loomiseks sõja puhuks. Paljud peavad selliseid arenguid sõjaks vaimse ettevalmistuse märgiks.

Saksamaal arutletakse nädalast nädalasse "isamaa eest" suremise tähenduse üle. Sõjaajaloolane Sönke Neitzel hoiatab, et käesolev suvi võib jääda viimaseks rahus. Lisaks toimub Salzgitter-Peine’is esimene Rosa-Luxemburg-Stiftungi ja IG Metalli korraldatav ametiühingute rahukonverents, kus keskendutakse relvainvesteeringute ja nende majandusliku mõttekuse teemalisele arutelule.

Fookuses relvainvesteeringud

Verdi peaökonomist Dierk Hirschel on teravalt kritiseerinud laialt levinud väidet, et kaitseinvesteeringud soodustavad majanduskasvu. Ta kirjeldas sõjalisi kulutusi kui "surnud kapitali" ning võrdles kaitsekulutuste, infrastruktuuri ja hariduse kordajaid. Kui kaitsekulutuste puhul on koefitsient vaid 0,5, siis infrastruktuuri puhul on see 1,5 ja hariduse puhul isegi 3. Need arvud heidavad uut valgust sõjaliste kulutuste rahastamisele, mida sageli tehakse võlgade, mitte maksude kaudu, mis toob kaasa ühiskonna suurema rahalise koormuse.

Liit nõuab võlgade tagasimaksmist, mis avaldab survet heaoluriigi rahastamisele. Sellega seoses kasvab heaoluriigi rahastamisvajadus, samas kui muude investeeringute maht väheneb. Avaliku arutelu keskseks punktiks on Venemaa oht. Rahu- ja julgeolekupoliitika konsultant Ingar Solty on aga vastuolus hinnanguga Venemaa peatsele rünnakule NATO riikide vastu ja rõhutab, et Venemaal on Ukrainas teised eesmärgid.

Ülemaailmne relvastus suureneb

Pilk globaalsele olukorrale näitab murettekitavat tendentsi. SIPRI andmetel kasvasid sõjalised kulutused 2024. aastal üle 2,7 triljoni dollari, mis on 9,4% rohkem kui aasta varem. See on suurim tõus pärast külma sõja lõppu. Saksamaa on sõjaväele kulutavate riikide edetabelis tõusnud 7. kohalt 4. kohale, USA, Hiina ja Venemaa taha. Saksa kulutused on osaliselt tingitud 100 miljardi euro väärtuses Bundeswehri erifondist.

Eriti tähelepanuväärne on see, et paljud Euroopa riigid, eriti Venemaa lähedal asuvad riigid, suurendavad oluliselt oma sõjalist eelarvet. Erinevalt nendest riikidest jääb Malta relvastuse suurendamisel erandiks. Kui Venemaa suurendas oma sõjalisi kulutusi üle 30%, siis Ukraina suutis oma sõjalisi kulutusi kasvatada vaid 2%. Umbes 100 riiki üle maailma on suurendanud oma kaitsekulutusi, mis avaldab märgatavat mõju ka teistele sektoritele, näiteks arenguabile Suurbritannias.

Praegused arengud näitavad, et trendi pöördumist ei ole ette näha. Paljud riigid plaanivad oma sõjalisi kulutusi veelgi suurendada, mis teeb muret mitte ainult rahu, vaid ka väärt elu pärast tulevikus. Rahu kujutatakse üha enam kõigi ühise huvina, samas kui sõda nähakse ohuna heaolule. See kontekst tõstatab küsimuse, millised realistlikud lahendused on rahu kindlustamiseks sõjalise ülesehituse ajal.

Lisateabe saamiseks võite vaadata üksikasjalikke aruandeid Noor maailm ja päevauudised loe üles.