Miljardid sõjaväele: kas ümberrelvastamine viib tõesti kriisi lahenduseni?

Miljardid sõjaväele: kas ümberrelvastamine viib tõesti kriisi lahenduseni?

Pidades silmas geopoliitilisi pingeid ja käimasolevat arutelu Euroopa julgeoleku üle, plaanib föderaalvalitsus Bundeswehri suuri investeeringuid. Nende meetmete eesmärk on viia Saksamaa majandus majanduslangusest välja ja samal ajal tugevdada poliitilist legitiimsust. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleks kulutusi julgeolekule ja kaitsele suurendada kuni 5%ni sisemajanduse koguproduktist. Praegused arengud näitavad, et sõjalist ülesehitamist jätkavad ka paljud teised Euroopa riigid, eriti pärast Venemaa rünnakut Ukrainale 2022. aastal. [freitag.de] teatab, et need investeeringud on mõeldud uute töökohtade loomiseks ja majanduskasvu stimuleerimiseks.

Mannheimi ülikoolist pärit Tom Krebsi ja Patrick Kaczmarczyki uuring väljendab aga kahtlust nende meetmete tõhususe suhtes. Kaitseinvesteeringute nn fiskaalne kordaja on vaid maksimaalselt 0,5, ilmselt isegi madalam. See tähendab, et elanikkond kaitsesektori investeeringutest peaaegu ei võida, samas kui kaitsetööstus võiks võita uutest tellimustest. Lisaks võiksid investeeringud haridusse, infrastruktuuri ja lastehoidu luua palju rohkem lisandväärtust, selgub uuringust. See teeb selgeks, et sotsiaalvaldkondades ja taristuprojektides jääb puudu igast eurost, mis läheb kaitseinvesteeringuteks.

Kasvuefektid ja nende piirid

Londoni majanduskooli professori Ethan Ilzetzki kirjutatud Kieli aruanne toob esile nende kaitsekulutuste poliitilised tagajärjed. Ta rõhutab, et kaitsekulutuste suurenemine ei pruugi kaasa tuua eratarbimise langust, vaid valitsuste edukus eramajandustegevuse säilitamisel sõltub erinevatest teguritest. Kõrgemate maksudega rahastatavad sõjalised kulutused võivad aga negatiivselt mõjutada SKP kasvu, suurendades arutelu rahastamise ja prioriteetide üle. [ifw-kiel.de] rõhutab, et valitsuste jaoks võib olla ülioluline võtta rohkem võlgu, et rahastada ajutisi lisakulutusi.

Teine oluline aspekt on tehnoloogiline ülekandumine, mis võib tekkida kodumaisest relvatootmisest. Ligikaudu 80 protsenti praegustest sõjalistest kulutustest tuleb ettevõtetelt väljaspool ELi, mis loob stiimuli tugevdada kodumaist tööstust. IfW Kieli president Moritz Schularick rõhutab, et uute kaitsetehnoloogiate arendamisel Euroopas võib olla pikaajalisi majanduslikke mõjusid, mis ulatuvad kaugemale lühiajalisest fiskaalsest kasust.

Pikaajalised perspektiivid ja soovitused

Praegune olukord nõuab Euroopa teadus- ja arenduspoliitika ümberkorraldamist. Aruandest selgub, et USA eraldab umbes 16 protsenti oma sõjalistest kulutustest teadus- ja arendustegevusele, samas kui EL investeerib vaid 4,5 protsenti. Kaitsekulutuste suurendamine 2 protsendilt 3,5 protsendile SKTst läheks maksma umbes 300 miljardit eurot aastas, kuid võiks tekitada samalaadset eramajandustegevust. Samuti soovitatakse kõigil Euroopa valitsustel korraldada ja ühiselt rahastada oma sõjalisi kulutusi ELi tasandil, et edendada konkurentsi ja teadmisi.

Kokkuvõttes on selge, et föderaalvalitsuse lähenemine kaitseinvesteeringute suurendamisele on kahe teraga mõõk. Ühest küljest võib see lühiajaliselt luua töökohti ja toetada majanduskasvu, kuid teisest küljest hoiatavad uuringud selle poliitika negatiivsete sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede eest.