Miljardid MV jaoks: investeeringute tippkohtumine kavandab infrastruktuuri tulevikku!
Mecklenburg-Vorpommern saab taristuprojektideks 2 miljardit eurot. Investeeringute tippkohtumine Schwerinis planeerimiseks ja elluviimiseks.
Miljardid MV jaoks: investeeringute tippkohtumine kavandab infrastruktuuri tulevikku!
Mecklenburg-Vorpommernil on võimalus saada vastloodud föderaalsest erifondist umbes kaks miljardit eurot. See rahaline toetus on osa ulatuslikust programmist, mis ulatub föderaalvalitsuse andmetel enam kui 500 miljardi euroni. Fonde arutatakse investeeringute tippkohtumisel Schwerinis, kuhu peaminister Manuela Schwesig (SPD) kutsus linnaosade administraatorid, linnapead ning äri- ja ametiühingute esindajad arutama vahendite prioriteete, jaotamist ja rakendamist. NDR teatab, et...
Föderaalne erifond, mis sai võimalikuks 2025. aasta märtsis põhiseaduse muudatusega, on mõeldud selleks, et stimuleerida täiendavaid laenuga rahastatavaid investeeringuid avalikku taristusse ja toetada Saksamaa kliimaneutraalsust aastaks 2045. Konkreetsed puudujäägid infrastruktuuris, sealhulgas katkised teed, lagunenud sillad ja aeglane internet, nõuavad üleriigilisi investeeringuid. Kokku 100 miljardit eurot riikidele ja omavalitsustele on vaid osa mahukamatest vahenditest, mis lähiaastatel kaasajastamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks kättesaadavaks tehakse. Föderaalvalitsus teatab, et...
Investeeringute prioriteedid
Investeeringute tippkohtumise raames määratles Mecklenburg-Vorpommerni osariigi valitsus koolide renoveerimise kõrge prioriteedina. Päevakorras on ka investeeringud lasteaedadesse, spordirajatistesse ja sadama infrastruktuuri. Omavalitsused ja linnaosad nõuavad, et umbes kaks kolmandikku vahenditest liiguks ebabürokraatlikult kohalikule tasandile, et vältida pikki planeerimis- ja lepingu sõlmimise menetlusi.
Ettevõtlusliitude Liit MV (VU) toetab tippkohtumise formaati ja osales aktiivselt selle ettevalmistamises. See nõuab aga pikaajalisi, strateegiliselt planeeritud investeeringuid ning lihtsaid rahastamisprotseduure koos sihipärase kontrolliga. Riigikontroll kritiseerib aga lastehoiu kõrgeid kulusid, mis on saavutatud teenustega võrreldes ebaproportsionaalsed.
Tulevikuväljavaated erifondide kaudu
Erifond jõustub tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2025 ja näeb 2025. aastaks föderaalaktsiast ette ligi 19 miljardit eurot, koos Kliima- ja Transformatsioonifondi (KTF) vahenditega kokku ligikaudu 37 miljardit eurot. Kavandatavad investeeringud hõlmavad muu hulgas üle 9 miljardi euro töökindla raudteetranspordi jaoks ning 6,5 miljardit eurot laste päevahoiu ja digihariduse parandamiseks. Lisaks on digitaliseerimiseks planeeritud iga-aastaselt vähemalt 4 miljardit eurot, millele järgnevatel aastatel raha lisandub.
Samuti plaanib föderaalvalitsus võtta eelarve konsolideerimiseks täiendavaid kärpemeetmeid. Nende hulka kuuluvad elementaarse turvalisuse reformid, personali säästmine ja muud meetmed, et võidelda deklareerimata töö ja müügimaksupettustega. Nende sammudega soovib valitsus tagada efektiivsema kulutamise ning tagada, et investeeringud ka tegelikult soovitud edu tooks.