Jätkusuutlikud investeeringud: ettevõtetele tärkavad maksusoodustused!

Jätkusuutlikud investeeringud: ettevõtetele tärkavad maksusoodustused!

Jätkusuutlikkus on järjest enam ettevõtete fookuses, sest see ei mõjuta mitte ainult ettevõtte mainet, vaid ka äriedu. Investeeringud ökoloogilistesse tehnoloogiatesse ja ressursse säästvatesse protsessidesse ei ole enam välispoliitika ainuõigus, vaid neid nähakse konkurentsivõime võtmena. See teatab Barnimi vool.

Seadusandja edendab selliseid jätkusuutlikke investeeringuid maksusoodustustega, kuid kehtestab ka rangemad aruandlus- ja kontrollinõuded. Nende meetmete rakendamine näitab, et jätkusuutlikkus pole mitte ainult ettevõtte strateegia kohustus, vaid ka majanduslik võimalus.

Maksusoodustused jätkusuutlikele investeeringutele

Ettevõtted võivad taotleda investeeringute mahaarvamist vastavalt EStG jaotisele 7g. See võimaldab kasumi vähendamiseks teatud vallasvara soetus- või tootmiskuludest maha arvata kuni 50%. See eeldab, et investeering toimub kolme aasta jooksul ja seda kasutatakse kodumaises püsivas tegevuskohas. Mahaarvamise maksimaalne summa on 200 000 eurot ettevõtte kohta, mis võimaldab investeeringu mahtu kuni 400 000 eurot.

Lisaks taastatakse kahanev bilansiline amortisatsioon vallasvarale, mis on ostetud ajavahemikus 30. juuni 2025 kuni 1. jaanuar 2028. Ettevõtted saavad taotleda maksusoodustust kuni 30%, kuid maksimaalselt kolmekordset lineaarset kulumit. Erilist tähelepanu pööratakse ka elektrisõidukite turboamortisatsioonile, mis loob stiimulid keskkonnasõbralikule liikuvusele üleminekuks.

Aruandlusnõuded ja jätkusuutlikkuse kohustused

Laiaulatuslik reeglistik puudutab ettevõtete jätkusuutlikkuse aruandluse direktiivi (CSRD), mis kohustab suuremaid ettevõtteid koostama põhjalikke jätkusuutlikkuse aruandeid. Nendes aruannetes tuleb arvesse võtta ka maksualaseid aspekte, nagu valitsuse subsiidiumid ja CO2 hinnakujundus. Ettevõtted, kus töötab üle 1000 inimese, peavad kogu tarneahelas järgima ka ökoloogilisi ja sotsiaalseid standardeid, mis on sätestatud tarneahela hoolsuskohustuse seaduses. Sanktsioonid rikkumiste eest ei ähvarda mitte ainult õiguslike tagajärgede, vaid ka mainekahju näol.

Laiemas kontekstis viidatakse Suurbritannias ja Hispaanias rakenduva plastpakendimaksu arengule. See maks ei puuduta ainult toidupakendeid, vaid kõiki ettevõtlusvaldkondi. Vastavate riikide juurutamine seab ettevõtetele väljakutseid, eriti mis puudutab andmete hankimist maksude arvutamiseks. Ettevõtted peavad olema teadlikud, et neil on ka süsiniku ja kasvuhoonegaaside hind.

Teine oluline aspekt on maksude läbipaistvus ja jätkusuutlikkuse järgimine. Sellekohaseid soovitusi toetavad OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtetele ja G20/OECD ettevõtete üldjuhtimise põhimõtted. Need tagavad, et ettevõtted käituvad oma maksukohustuste täitmisel vastutustundlikult.

Avalikkuses tuntakse järjest suuremat huvi ettevõtete maksukoormuse ja nende panuse vastu kogukonna rahastamisse. Selle vajaduse täitmiseks on alates 1. jaanuarist 2021 kehtinud maksude läbipaistvuse aruandluse standard GRI 207, mis nõuab üksikasjalikku teavet maksukontseptsioonide ja -juhtimise kohta.

Jätkusuutliku ettevõtluse eeliste täielikuks ärakasutamiseks on soovitatav teha tihedat koostööd maksunõustajate ja jätkusuutlikkuse ekspertidega. See võimaldab optimaalset maksude struktureerimist ja konkurentsieeliste kindlustamist kiiresti muutuval majandusmaastikul, nagu näitavad 2010. aasta uuringud. EY ilmneb.