Uus kodanikuraha: Merz kavandab drastilisi muudatusi töövahendusel!

Uus kodanikuraha: Merz kavandab drastilisi muudatusi töövahendusel!

Merzi valitsusel on ambitsioonikad plaanid kodanike toetuse saajate kiiremaks integreerimiseks tööturule. Üks peamisi meetmeid on karmistada sanktsioone töötutele, kes tööpakkumisi vastu ei võta. See toimub pingelise majandusolukorra taustal, mis on kaasa toonud kodanikutoetuste saajate arvu kasvu. Kulutused kodanike rahale kasvavad 2025. aastal eeldatavasti ligikaudu 5 miljardi euro võrra kokku ligikaudu 52 miljardi euroni fr.de teatatud.

Samuti suurendatakse oluliselt töökeskuste rahastamist, eelarveprojektis on nendele objektidele ette nähtud 9,35 miljardit eurot. Sellegipoolest on töösse integreerimiseks ette nähtud 4,1 miljardit eurot – 50 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal. Halduskulud suurenevad 200 miljoni euro võrra kokku 5,25 miljardi euroni, mis ilmestab rahastamise väljakutset.

Nõuab täiendõpet

Suurel osal kodanikuhüvitise saajatest, ligikaudu kahel kolmandikul, puudub kutsekvalifikatsioon. Praeguses tööturuolukorras, kus otsitakse eelkõige läbitud kutseõppega oskustöölisi, näevad paljud kannatanutest vajadust oma väljavaadete parandamiseks täiendõppe võimaluste järele. Eriti pingeline on olukord Aacheni töökeskuses: seal saab kodanikutoetust üle 11% elanikkonnast, samas kui riigi keskmine on üle 8%. Töökeskuse töötaja Tatjana Salomo kritiseerib negatiivset arusaama kodanike hüvitiste saajatest ühiskonnas ja rõhutab, et kõik inimesed ei ole töövõimelised.

Arutelu töövahendusstrateegiate üle juhivad ka need, keda see puudutab. Kui Darian Nabo toetab üleskutset karmimatele sanktsioonidele ja nõuab isiklikku vastutust, siis Michael Hupertz väljendab muret nende meetmete võimalike tagajärgede pärast. Tal endal on töökoht ees ja ta võib peagi kogukonnatoetusest välja tulla.

Väljakutsed ja lahendused

Aacheni töökeskuse tegevdirektor Stefan Graaf nendib, et tööst keeldujad moodustavad vaid 2-4% kodanike hüvitiste saajatest. Sellegipoolest on tähtaegadest kinnipidamine ja koostöövalmidus mõne toetusesaaja jaoks lahendamata probleem. Lisaks peavad töökeskused välja maksma rohkem passiivseid hüvitisi, nii et 2025. aastal on nendeks kuludeks oodata 42,6 miljardit eurot.

Plaanitud investeeringud praktika parandamiseks hõlmavad muuhulgas 700 miljonit eurot tööturul osalemiseks ja 450 miljonit eurot tööga seotud saksa keele toetust. Alates 2026. aastast on kavas iga-aastane eelarve suurendamine miljardi euro võrra, et vastata kodanikuhüvitise saajate kasvavatele vajadustele.

Üldiselt ei ole Merzi valitsuse plaanid siiski vastuoludeta. Tööturu- ja kutseuuringute instituudi direktor Bernd Fitzenberger rõhutab pingelist majandusolukorda ja madala kvalifikatsiooniga kodanikuhüvitise saajate üsna piiratud tööpakkumisi. Saab näha, kas uued meetmed toovad soovitud tulemusi ja kui palju saavad kavandatavatest muudatustest kasu kodanikele kasu saajad tagesschau.de teatatud.