Rekordeelarve 2025: miljardid tagatiseks, võlad kasvavad kiiresti!

Rekordeelarve 2025: miljardid tagatiseks, võlad kasvavad kiiresti!

30. juunil 2025 esitles uus föderaalvalitsus eesotsas föderaalrahandusministri Lars Klingbeiliga (SPD) jooksva aasta eelarveprojekti. See eelnõu tuleb keset olulisi finantsprobleeme pärast seda, kui eelmine valitsus kukkus eelarve koostamise tõttu kokku. Föderaalkabinet kiitis heaks eelnõu, mis ei sisalda ainult 2026. aasta võtmenäitajaid, vaid ka ligikaudset finantsplaani aastani 2029. Eriti tähelepanuväärne on heakskiidetud seadus, millega luuakse taristu ja kliimaneutraalsuse erifond.

2025. aastaks planeeritud kulutused ulatuvad kokku 503 miljardi euroni. Käesoleva aasta investeeringusumma koosneb:

• 62,7 Milliarden Euro im Kernhaushalt,
• 25,7 Milliarden Euro im Klima- und Transformationsfonds,
• 27,2 Milliarden Euro aus dem neuen Sondervermögen.

Uus võlg ja kaitse-eelarve

2025. aasta uus võlg ulatub 81,8 miljardi euroni ja 2026. aastaks peaks see tõusma 89,3 miljardi euroni. Julgeolekupoliitika kontekstis plaanib föderaalvalitsus 2025. aastaks suurendada kaitse-eelarvet 62,4 miljardi euroni, mis vastab aasta varasemaga võrreldes üle 10 miljardi euro suurusele kasvule. See kulutus vastab 2,4 protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKT) ja on osa pikaajalisest plaanist: 2029. aastaks peaks kaitse-eelarve kasvama 152,8 miljardi euroni, mis on kolm korda suurem kui praegune eelarve.

See kasv on vajalik selleks, et täita NATO uut eesmärki investeerida igal aastal kaitsesse viis protsenti SKTst aastaks 2035. Lisaks vabastatakse tulevikus võlapidurist kulutused välis- ja sisejulgeolekule, mis loob rahaliste ressursside jaoks rohkem ruumi.

Poliitilised vastused ja fiskaalprioriteedid

Valitsus on eelarveprojektis seadnud kolm peamist finantspoliitilist prioriteeti: investeeringud majanduskasvu ja julgeolekusse, struktuurireformid konkurentsivõime tagamiseks ja kodanikele kergendus ning eelarve selge konsolideerimine konkreetse kokkuhoiuga. Sellest hoolimata kostab juba opositsioonierakondade kriitikat. Rohelised kritiseerivad gaasitoetusi, mida rahastatakse kliima- ja transformatsioonifondist, vasakpoolsed aga suuri kaitsekulutusi ja nende negatiivset mõju omavalitsustele.

Ka lähiaastate uued võlanumbrid on märkimisväärsed. Aastaks 2026 prognoositakse uut võlga 89,3 miljardit eurot ja 2027. aastaks 87,5 miljardit eurot. Alates 2028. aastast oodatakse netolaenu tõusu 115,7 miljardi euroni, mille põhjuseks on eelkõige Bundeswehri erifondi aegumine. Need laenud koos uue taristu ja kliimakaitse erifondiga suurendavad veelgi riigi laenukoormust.

Valitsuse eelnõu lõplikuks elluviimiseks on vaja Bundesrati ja Bundestagi heakskiitu. Eelseisvad poliitilised debatid tõotavad tulla põnevad, kuna valitsus püüab leida tasakaalu investeeringute, võlgade ja opositsiooni õigustatud nõudmiste vahel.

Finantsprobleeme iseloomustavad kasvavad intressikulud, mida föderaalvalitsus peab järgmistel aastatel kandma. Lähikuude arengud on Saksamaa finantspoliitika pikaajalise jätkusuutlikkuse seisukohast määrava tähtsusega. Lisateavet leiate aadressilt Võimude peegel ja Baieri raadio.