Revolutsioon föderaaleelarves: 500 miljardit julgeolekule ja kliimale!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Rahandusminister Lars Klingbeil esitleb uut 2025. aasta föderaaleelarvet, mis sisaldab suuri investeeringuid ja kavandatud võlgu Saksamaa moderniseerimiseks.

Revolutsioon föderaaleelarves: 500 miljardit julgeolekule ja kliimale!

Rahandusminister Lars Klingbeil (SPD) esitleb 24. juunil 2025 musta-punase koalitsiooni esimest eelarvet kogumahuga umbes 500 miljardit eurot. Eesmärk on muuta Saksamaa kaasaegsemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Seda eelarvet iseloomustab võlapiduri leevendamine, mis võimaldab teatud tasemest kõrgemaid kulutusi väärtpaberitele rahastada täielikult võla kaudu. Lisaks võeti kasutusele uus laenuga rahastatav infrastruktuuri ja kliima erifond.

Sel aastal plaanib valitsus koguda uut võlga üle 140 miljardi euro, mille tulemusel tekib 2029. aastaks kokku umbes 185 miljardit eurot uut võlga. Saksamaa võla suhe moodustab praegu umbes 63% sisemajanduse koguproduktist ja peaks 2029. aastaks tõusma üle 80%. Vaatamata kriitilistele häältele, eriti roheliste poolt, mis ei too kaasa uusi investeeringuid umbes5 miljardi euro võrra. hinnanguliselt.

Planeeritud investeeringud ja kulud

Investeeringute jaotus on mitmekesine:

  • 22 Milliarden Euro fließen in die Bahn
  • 4 Milliarden Euro werden in den sozialen Wohnungsbau und die Städtebauförderung investiert
  • 4 Milliarden Euro sind für die Digitalisierung vorgesehen
  • 25 Milliarden Euro stammen aus dem Klima- und Transformationsfonds

Eriti tähelepanuväärne on kaitse-eelarve märkimisväärne suurendamine, mis peaks 2029. aastaks tõusma 150 miljardi euroni, et saavutada NATO eesmärk 3,5% välisjulgeoleku majandustoodangust. See eeldab laiaulatuslikku arutelu, eriti seoses nende vahendite nõusoleku ja vajalikkusega. Alates 2028. aastast vähendatakse järk-järgult ka ettevõtte tulumaksu, mis on üks esimesi maksusoodustusi ettevõtetele kahe aastakümne jooksul.

Kriitika ja vaidlused

Vaatamata terviklikele plaanidele kritiseeritakse ka kärpeid, näiteks arenguabi valdkonnas. Föderaalvalitsus rõhutab, et eelarve konsolideerimise edendamiseks lükati tagasi ministeeriumide täiendavad kulutaotlused. Lisaks on plaanis föderaalvalitsuse töötajate arvu kärpida, kuigi see pole veel nähtav, kuna uued töötajad on tööle võetud.

Eelarve kontekstis arutas Saksamaa Liidupäev mitmeid põhiseaduse muutmise seaduseelnõusid 13. märtsil 2025. Eelkõige tehakse SPD ja CDU/CSU eelnõuga ettepanek vabastada kaitsekulutused võlapidurist üle teatud taseme ning luua 500 miljardi euro suurune erifond taristuinvesteeringuteks. Neid ettepanekuid arutati aasta alguses alanud liiduvalimistele järgnenud koalitsiooniläbirääkimiste raames. AfD, Die Linke'i ja BSW kriitikud väljendasid muret nende seaduste võrdluse ja sisu pärast.

Teine vastuoluline punkt on roheliste nõue erifondi vahendite kasutamise selge määratluse järele. Samuti tahetakse eelnõuga võimaldada riikide käsutusse investeeringuteks 100 miljardit eurot. Põhiseaduse muutmiseks on aga vaja kahekolmandikulist häälteenamust Bundestagis ja Bundesratis.

Kui koalitsioonipartnerid peavad vajalikuks põhjalikku julgeolekuarhitektuuri muutmist, siis debatt finantsdisaini ja raha kasutamise üle on jätkuvalt põnev ja polariseerib Saksamaa poliitilisi jõude. Vastutuse üle nende oluliste finantsotsuste eest arutatakse jätkuvalt intensiivselt, kuna fraktsioonid töötavad lahenduste kallal, et lahendada nii julgeoleku- kui ka majandusprobleeme.

Lisateabe saamiseks vt BR.de ja Bundestag.de.