Rohrdorf: Majapidamine ilma uute laenudeta – investeeringud tagaplaanile!

Rohrdorf: Majapidamine ilma uute laenudeta – investeeringud tagaplaanile!

Viimasel vallavolikogu istungil võttis Rohrdorfi vald vastu umbes 32 miljoni euro suuruse eelarve, mis peaks hakkama saama ilma uute laenudeta. Linnapea Simon Hausstetter ja laekur Peter Wagner esitasid seda olulise sammuna piiratud rahaliste ressursside ajal. Investeeringu maht ulatub üle 10 miljoni euro, linnaosamaks aga üle 8 miljoni euro, mis piirab kõvasti valla võimalusi. Otsus koostada eelarve ilma täiendava laenamiseta näitab kogukonna tahet minimeerida kodanike rahalist koormust. Rosenheim24 teatab, et kavandatud finantsstrateegia säilitamiseks tuleb osa kavandatud kulutusi edasi lükata.

Karm ülesanne eelarves on 4,5 miljonit eurot maksev Thansaus asuva St Anna vanadekodu soetamine. See on märkimisväärne kuluartikkel, mida ei saa vaatamata rahalistele väljakutsetele tähelepanuta jätta. Lisaks tuleks jätkuvalt algatada suuri investeeringuid, nagu reovee survetorustiku ehitamine Lauterbachist Thansausse ning uue jalgratta- ja jalakäijatetee rajamine maantee A 8 alla. Rahaasjadega tegelemine ja investeeringute edasilükkamine, näiteks ehitusplatsile uue traktori ostmine, tõi kohaliku volikogu istungil kaasa intensiivse sõnavahetuse. Mõned väljendasid muret selle pärast, kas need nihked on pikemas perspektiivis jätkusuutlikud.

Väljakutsed ja strateegiad

Otsus raha kinni pidada ehitusprojektidele, mis ei ole selleks aastaks enam reaalsed, näitab, et vald tegutses ennetavalt, et tagada pikaajaline finantsstabiilsus. Eelarve võeti vastu ühehäälselt, mis ilmestab kohaliku volikogu ühtekuuluvust ja jagatud vastutust. Isegi kui mõned investeeringud tuleb esialgu edasi lükata, jääb vald oma arengukavade elluviimisele edaspidigi.

Hoopis erinevas kontekstis tegelevad osariigid ja omavalitsused üleriigiliselt hoolduse rahastamise väljakutsetega. Valju Biva 2011. aastal kehtestas föderaalne sotsiaalkohus selged juhised investeerimiskulude arvutamiseks. Sellest lähtuvalt võib arvesse võtta ainult hooldusasutuste rahastamiseks tegelikult kantud kulusid. Eelfinantseering ja kasumieesmärgid ei ole lubatud ning need tuleb elanikele läbipaistvalt edastada.

Siiski on nende määruste rakendamisel liidumaade vahel olulisi erinevusi. Nordrhein-Westfalenis võeti nende otsuste rakendamiseks kasutusele eakate ja hoolduse seadus (APG), samas kui teistes liidumaades ei ole sageli veel lõplikult reguleeritud, millised investeeringud on jaotamiseks kõlblikud. See tähendab, et elanikel on sageli vähe teadmisi deklareeritud kulude kontrollimiseks, mis võib nende finantsolukorda täiendavalt koormata. Selgete ja läbipaistvate juhiste vajadus on seetõttu väga oluline mitte ainult kohaliku eelarve haldamisel, vaid ka keerulistes hooldussüsteemides.