Venemaa saadab rindele 20 000 naturalisatsioonimigranti!

Venemaa saadab rindele 20 000 naturalisatsioonimigranti!

Venemaa võimud teatavad umbes 20 000 migrandi värbamisest, kes saadeti pärast naturalisatsiooni saamist Ukraina vastu sõtta. See teave pärineb uurimiskomitee juhilt Aleksandr Bastrõkinilt, nagu ta ütles riiklikule uudisteagentuurile Tass. Kokku registreeriti ajateenistusse 80 000 meest, neist 20 000 leidis tee rindele. Migrandid tulevad peamiselt Kesk-Aasia riikidest, nagu Usbekistan, Tadžikistan ja Kõrgõzstan. See areng näitab, et Venemaa jääb immigrantide sihtkohaks isegi rohkem kui 30 aastat pärast Nõukogude Liidu lagunemist.

Värskelt naturaliseeritud meeste tabamiseks korraldavad sõjaväeuurijad haaranguid. Nende haarangute eesmärk on leida need mehed, kes ei soovi end sõjaväes registreerida. Olukord Venemaal peegeldub sunniviisilises värbamises, mis puudutab paljusid migrante.

Reaktsioonid värbamistele

Nendesse värbamismeetmetesse ei suhtuta kriitiliselt ainult Venemaal endas. Sellega seoses on EL kehtestanud uued sanktsioonid kahe Venemaal elava saksa blogija Alina Lipi ja Thomas Röperi vastu. Need meetmed tulenevad valeinformatsiooni levitamisest Ukraina sõja kohta. Sanktsioonid hõlmavad reisipiiranguid, varade külmutamist ja rahaliste vahendite eraldamise keeldu.

Föderaalvälisminister Johann Wadephul rõhutas strateegilise kannatlikkuse vajadust ja majanduslikku survet Venemaale. See käib koos täiendavate sanktsioonidega, mille Suurbritannia kehtestas vastuseks droonirünnakule Ukrainale. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Venemaa üritab lihtsalt aega võita.

Rahvusvaheline diplomaatia

EL on osana diplomaatiast rakendanud Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi. See hõlmab karmistamist Varjulaevastiku vastu. Föderaalkaitseminister Boris Pistorius süüdistas Venemaad rahukõnelustel peatumistaktika kasutamises. Lisaks kutsus EL-i välispoliitikajuht Kaja Kallas USA-lt üles karmidele meetmetele, kui relvarahu ei toimu.

Laiemas poliitilises kontekstis vabastas Venemaa Kreeka naftatankeri, mida oli varem Venemaa vetes kinni peetud. Euroopa ja Ukraina liidreid vapustas ka telefonikõne Donald Trumpi ja Vladimir Putini vahel. Trump avaldas, et Putin soovib Ukraina sõja lõpetada ja näeb võimalust rahu saavutamiseks. See vestlus oli kolmas pärast Trumpi ametisseastumist.

Ukraina konflikti praegused arengud toovad esile keerulise geopoliitilise olukorra ja väljakutsed rahvusvahelise üldsuse jaoks, mis nõuab lahendust.