Saksimaa relvarevolutsiooni lävel: võimalused või mahajäämus?

Saksimaa relvarevolutsiooni lävel: võimalused või mahajäämus?

Praegu tehakse Saksimaal märkimisväärseid jõupingutusi, et saada kasu kaitsetööstuse viimastest arengutest. Vastavalt Saksi ajaleht Siiski tuleb märkida, et riik on Bundeswehri erifondidele juurdepääsu osas ebasoodsamas olukorras. Kogu 100 miljardist eurost, mille föderaalvalitsus relvastuse jaoks kättesaadavaks teeb, laekus eelmisel aastal tellimusi 20 miljardi euro väärtuses. Saksimaa suutis sõlmida vaid lepinguid kogumahuga 73 miljonit eurot, mis vastab vaid 0,3 protsendile föderaalvalitsuse kaitsekulutustest.

Võrreldes teiste liidumaadega on Saksimaa relvatööstuses halvasti esindatud. Eriti silmatorkav on see, et üle 90 protsendi relvaklastritest asub Lääne-Saksamaal. Saksimaa kaubandus-tööstuskojad näevad aga kaitsetööstuses võimalusi uute töökohtade ja lisandväärtuse loomiseks. IHK president Andreas Sperl rõhutab Saksimaa potentsiaali tööstusliku asukoha ja innovatsiooni tõukejõuna, eriti seoses uute sõjaliste tehnoloogiatega.

Planeeritud sõjalised projektid Saksimaal

Avalikkuse tähelepanu on suunatud mitmele regioonis kavandatavale sõjalisele projektile. Nende hulka kuuluvad muu hulgas:

• Künstliche Modellstadt „Schnöggersburg“ in Sachsen-Anhalt, die für Häuserkampf-Übungen genutz werden wird und die größte ihrer Art in Europa darstellt.
• Die Offiziersschule des Heeres und das Militärhistorische Museum in Dresden.
• Ein neuer Standort für das „Logistikbataillon 471“ in Bernsdorf, an dem etwa 700 Bundeswehrangehörige und 100 Zivilangestellte arbeiten werden.
• Die Übernahme des Waggonbaus in Görlitz durch den Rüstungskonzern KNDS, der ab 2026 Teile für Kampfpanzer Leopard 2 und Schützenpanzer Puma produzieren wird.
• Das Startup „Germanium Skies“ in Dresden, welches eine neuartige Drohne mit zehn Armen entwickelt.

Väljakutsed ja tulevikuväljavaated

Vaatamata nõutud projektidele piiravad juurdepääsu uutele lepingutele sageli sõjaväesaladuse nõuded. Palju olulist teavet korralduste ja relvastusprojektide kohta jääb teadmata. See muudab Saksimaa jaoks keeruliseks Bundeswehri erifondide eeliste asjakohase kasutamise. Poliitilised osalejad ja IHK püüdlevad aga avatud debati poole Saksimaa kaitsetööstuse arengu üle, et majanduslikku potentsiaali paremini ära kasutada.

Kuigi Saksimaa näib olevat Bundeswehri erifondide tõttu ebasoodsas olukorras, väidavad kohalikud esindajad, et riik ei ole "demilitariseeritud". Bundeswehr püüdleb tehnilise üleoleku poole, kusjuures lepingute sõlmimise kiirus on regionaalsest tasakaalust ülimuslik. See võib kaasa tuua täiendava tasakaalustamatuse piirkondade vahel, kui Saksimaa ei konkureeri aktiivselt suurema osa ressurssidest.

Saksimaa praeguses majandusolukorras võivad need arengud kujutada endast nii väljakutseid kui ka võimalusi. Suurem lõimumine kaitsetööstusega võib pikas perspektiivis tugevdada innovatsiooni asukohta ja avada uusi võimalusi majanduskasvuks.