Schärding investeerib tulevikku: alustage haridus- ja taristuprojektidega!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Schärdingi kohalik volikogu otsustab investeerida haridusse ja infrastruktuuri aastal 2025. Uurige lähemalt väljakutsete ja meetmete kohta.

Schärding investeerib tulevikku: alustage haridus- ja taristuprojektidega!

Schärdingi linna vallavolikogu kinnitas 23. mail 2025 ühehäälselt 2025. majandusaasta kalkulatsiooni. See otsus on eriti oluline, pidades silmas rahalisi väljakutseid, mis tekivad raskuste hüvitamise kolmandal aastal. Otsus võimaldab ellu viia olulisi projekte, mis annavad olulise panuse piirkonna taristu ja hariduse arengusse. Platvorm pakub seda teavet Näpunäiteid.

Selle eelarve investeeringud keskenduvad peamiselt haridusele, infrastruktuurile ja jätkusuutlikkusele. Konkreetsed meetmed hõlmavad põhikooli digiteerimist ning lasteaia- ja mudilasrühmade ruumide laiendamist. Kavas on ka teeremont ja Herzog Ludwigi silla ehk Seilergrabeni silla renoveerimine. Lisaks on linna ökoloogilise jalajälje vähendamiseks kavas suurendada investeeringuid fotogalvaanikasse ja taastuvenergiasse.

Majanduslikud raamtingimused

Linnapea Günter Streicher selgitas, et paljude omavalitsuste finantsolukorra leevendamiseks on vaja osariigi ja föderaalvalitsuse struktuurseid lahendusi. Kohalike omavalitsuste jaoks on endiselt rahalisi väljakutseid, kuigi see eelarve pakub positiivseid väljavaateid. Linna rahandusnõunik Paul Königsberger jäi tulemusega rahule ja rõhutas oluliste kommunaalteenuste kindlustamise tähtsust.

Nende kohalike arengute kontekstis on ka väljakutseid, mis tulenevad infrastruktuuriprojektide valdkonna pikaajalistest planeerimisprotseduuridest. Vastavalt aruandele ZDF Sellised projektid Saksamaal on sageli pikad ja keerulised. See tähendab, et paljud ehitusprojektid viibivad aastaid ja mõnikord kulub isegi aastakümneid, enne kui need realiseeruvad.

Infrastruktuuri väljakutse

Taristuprojektide elluviimise probleemide näide on Hamburgis asuv A1-Norderelbe sild, mis on alates 2018/19. aasta planeerimisest olnud viivitusi. Transpordi ja keskkonna organisatsiooni andmetel on enam kui kolmandik kiirteedel ja föderaalmaanteedel asuvatest sildadest lagunenud ja vajavad kiiret renoveerimist või väljavahetamist. Ka Hamburgis vajavad renoveerimist või vastvalmimist arvukad Elbe sillad, mis on eriti oluline pendeldajate ja kaubaliikluse jaoks.

Teadlikkuse kasv ehituskvaliteedist, ohutusest ja keskkonnamõjudest on pikendanud planeerimisaega. Kui 1970. aastatel kulus projekti kavandamiseks umbes neli aastat, siis praegu kulub selleks umbes kuus aastat. Nende ajavahemike lühendamiseks on vaja eriseadusi, nagu ütleb haldusjurist Martin Winkel. Kiirendatud planeerimise näiteks on LNG terminalid, kus vastuväidete esitamise tähtaegu on drastiliselt lühendatud.

Hamburgis asuva Köhlbrandi silla planeeringu kinnitamise protsess on just alanud ja see peaks valmima 2040. aastaks. SPD ja roheliste kohalik koalitsioon soovib protsesse kiirendada konkreetsete planeerimismääruste kaudu. Sellegipoolest on alati kodanike proteste ja võimude muresid, mis lükkavad oluliselt edasi selliseid projekte nagu A26 East.

Üldiselt on selge, et väljakutsed infrastruktuuri ja rahanduse valdkonnas on keerulised nii Schärdingis kui ka Saksamaa föderaalsel tasandil. Sellegipoolest pakuvad Schärdingis otsustatud meetmed ja investeeringud paljulubavat tulevikuperspektiivi, samas kui Saksamaa poliitilised tegijad peavad töötama kiiremate lahenduste kallal, et täita toimiva infrastruktuuri nõudeid.