Schleswig-Holsteini laenuturbo: 800 miljonit taristule!

Schleswig-Holsteini laenuturbo: 800 miljonit taristule!

Schleswig-Holstein seisab silmitsi väljakutsega kasutada oma rahalisi vahendeid tõhusalt ja sihipäraselt. Riigikontrolli aruande kohaselt saab riik võlapidurit leevendades ja spetsiaalse föderaalfondi loomisega võtta aastas kuni 800 miljonit eurot täiendavat võlga. Riigikontrolli president Gaby Schäfer pöördub riigivalitsuse poole palvega investeerida see raha riigi ja omavalitsuste infrastruktuuri. Eesmärk on sihipäraste investeeringute kaudu luua Schleswig-Holsteini majandusele kasvuimpulsse.

Samas rõhutatakse, et uusi vahendeid ei kavatseta kasutada eelarveaukude likvideerimiseks. Selle asemel tuleks keskenduda tulevikku suunatud projektidele. Praegune maikuu maksuprognoos näitab aga, et 2029. aastaks jääb maksutulu algselt prognoositust üle 600 miljoni euro võrra väiksemaks. See võib perioodi lõpuks suurendada eelarve rahastamise puudujääki ligikaudu 1,2 miljardi euroni.

Rahandusminister plaanib investeerida infrastruktuuri

Rahandusminister Silke Schneider on juba teatanud, et kavatseb investeerida föderaalvalitsuse uuest finantspaketist saadud raha konkreetselt infrastruktuuri. Samuti korraldatakse omavalitsustega kohtumine, kus arutatakse raha jaotust. Teine oluline punkt on spetsialistide nappus haridussektoris, mis eeldab põhjalikke reforme ja õpetajaameti rahalisi stiimuleid. Haridusminister Dorit Stenke teatab õpetajakoolituse üliõpilaste toetamise meetmete esialgsetest edusammudest.

Majanduslikud väljakutsed väljasaatmisvanglas

Raportis käsitletakse ka Glückstadti väljasaatmise kinnipidamiskeskuse majandusprobleeme, mis praegu hõivavad 60 kinnipidamiskohast vaid 42. Riigikontroll soovitab optimeerida selle asutuse struktuure ja protsesse ning pidada uuesti läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks Mecklenburg-Vorpommerni ja Hamburgiga. Praegused arvud näitavad, et Schleswig-Holstein kasutab ainult 26 protsenti oma vanglapinnast, mida peetakse ebaökonoomseks. See toimub riigi konstitutsioonikohtu otsuse taustal, mis tunnistas osa 2024. aasta eelarvest põhiseadusega vastuolus olevaks.

Föderaalsel tasandil on Bundestagi eelarvekomisjon heaks kiitnud tervikliku finantspaketi, mis võimaldab uusi võlgu kuni triljoni euro suuruse mahuga. Planeeritava 500 miljardi euro suuruse erifondi kasutamiseks on vaja kehtestavat seadust. Laenamist laiendatakse mitmete meetmetega, sealhulgas kaitse-, tsiviilkaitse- ja sõjalise abi võlapiduri leevendamisega, mis tähendab kehtiva eelarveseaduse põhjalikku reformi. Bundestag hääletab peagi võlapaketi üle, Bundesrat aga peab tegema otsustava otsuse.

Üldiselt näitab praegune finantsolukord nii Schleswig-Holsteinis kui ka föderaaltasandil, kui oluline on leida tasakaal infrastruktuuri investeerimise ja finantsstabiilsuse säilitamise vahel. Eelseisvatel otsustel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed riigi majandusarengule.