Võlapidur ohus: liidu ja SPD vaidlus teravneb!

Võlapidur ohus: liidu ja SPD vaidlus teravneb!

Tänapäeval on keskseks teemaks saamas võlareegli reformimine Saksamaal. Nagu FAZ teatati, et seda protsessi võib tabada sarnane saatus kui viimastel ebaõnnestunud föderaalkonstitutsioonikohtu kohtunike valimistel. See eemaldati Bundestagi päevakorrast reedel pärast seda, kui SPD kandidaat Frauke Brosius-Gersdorf kohtas liidu fraktsioonis vastupanu.

Selle poliitilise segaduse kontekstis kiitis liidunõukogu samal ajal heaks uue maksuseaduse, mis annab umbes 46 miljardi euro väärtuses leevendust. Lisaks nõuab rahandusminister ja SPD esimees Lars Klingbeil ägedalt võlapiduri korrigeerimist. Sisekoosolekul kirjeldas ta juba reformi edasist korda.

Investeerimisvajadused ja võlapidur

Keskne debatt koalitsioonis puudutab liidu muret, et võlapiduri reform võib kaasa tuua täiendavaid laenuvõimalusi. Kui liit ja SPD on juba muutnud põhiseadust, et võimaldada julgeolekupoliitika kulutusi ja erivõlgu 500 miljardi euro ulatuses, siis rahandusministeerium kavandab aastaks 2029 uut võlga kokku 850 miljardi euro ulatuses. Kriitikud hoiatavad, et Saksamaa võlakoorem võib vähem kui viie aastaga kasvada 50 protsenti.

Pilk infrastruktuurile näitab, et ka Saksamaal tuleb toime tulla märkimisväärse investeeringute mahajäämusega. Vastavalt bpb Eelkõige on mõjutatud transpordi, hariduse, süsinikdioksiidi vähendamise, digitaalse infrastruktuuri, tervishoiu, sisejulgeoleku ja kaitse valdkonnad. Infrastruktuuri praegune olukord on murettekitav: ebatäpne rongid, suletud sillad ja lagunenud koolid on vaid mõned kiireloomulistest probleemidest.

Avalikkuse arusaam ja investeeringuvajadus

Ipsose globaalne infrastruktuuriindeks näitab infrastruktuuri positiivse hinnangu olulist langust 54 protsendilt 2016. aastal vaid 35 protsendini 2024. aastal. Prognooside kohaselt vajab Saksamaa lähiaastatel vajalike taristuinvesteeringute tegemiseks kokku 600 miljardit eurot, mis vastab ligikaudu 60 miljardile eurole aastas. BDI hinnangul jääb järgmise kümne aasta jooksul investeeringuteks puudu 400 miljardit eurot.

Suurimad investeeringud on vajalikud transpordi, hariduse ja dekarboniseerimise valdkondadesse. Sellegipoolest tuleb märkida, et netoinvesteeringud Saksamaal on alates 1990. aastatest kõikunud nulli ümber. Omavalitsused, mis moodustavad 41 protsenti riiklikest investeeringutest, teatavad sageli negatiivsetest netoinvesteeringutest. Tuntud investeeringute mahajäämus valdades ulatub 186 miljardi euroni, haldushoonete mahajäämustest teatab 73 protsenti omavalitsustest.

Tuleviku jaoks on ülioluline, et koalitsioon püüdleks reformide poole, et lahendada nii investeeringute mahajäämus kui ka kindlustada Saksamaa heaolu. Keskne roll selles on koalitsioonileppes sätestatud ekspertkomisjonil, mis peaks 2025. aasta lõpuks välja töötama ettepaneku võlapiduri kaasajastamiseks. Selle komisjoni koosseis tekitab muret, sest CDU/CSU, SPD ja väiksemate parlamendifraktsioonide huvid on ristmikul.

Kokkuvõttes on näha, kas võlapiduri reform õnnestub või ebaõnnestub CDU/CSU vastupanu tõttu, millel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed Saksamaa tulevasele finantspoliitikale.