Must-punane koalitsioon: miljardid taristuks ja rangeks migratsiooniks!

Must-punane koalitsioon: miljardid taristuks ja rangeks migratsiooniks!

Kolmapäeval, 28. mail 2025 tutvustasid musta-punase koalitsiooni esindajad Berliinis oma plaane tugevdada Saksamaa kaitse- ja taristuprojekte. Kantsler Friedrich Merz, CSU juht Markus Söder ning SPD esimehed Saskia Esken ja Lars Klingbeil astusid koos ajakirjanduse ette, et tutvustada eelseisvaid seadusandlikke algatusi. Merz rõhutas lähenemise kiireloomulisust ja selgitas valitsuse töö motot: “Nii palju kui võimalik, nii kiiresti kui võimalik”. Juulis toimuv parlamendi suvevaheaeg seab ajakavale piirid, mistõttu on vaja kiiret tegutsemist.

Oma ametiaja esimesel kolmel nädalal keskendus Merz välispoliitikale, mille hulka kuulusid visiidid Ukrainasse ja Soome. Kolmapäeval võttis ta Berliinis vastu ka Ukraina presidendi Volodimir Zelenski. Valitsus keskendub lähinädalatel eeldatavasti majandusele. Roheliste toetatud liit ja SPD otsustasid märtsi alguses ühiselt investeerida kaitsesse ja taristusse kokku 500 miljardit eurot, millest 100 miljardit läheb liiduriikidesse.

Reformid rändepoliitikas

Uute plaanide keskne punkt puudutab rändepoliitikat, mis mängis valimiskampaanias üliolulist rolli. Siseminister Alexander Dobrindt teatas meetmetest rändeseaduste karmistamiseks. "Täiendava kaitse staatusega" inimeste perekondade taasühinemine on kavas kaheks aastaks peatada. Lisaks otsustas valitsuskabinet lõpetada nn turbo naturalisatsiooni, mis võimaldas hästi lõimunud migrantidel kiiremat naturalisatsiooni. Need projektid peavad siiski leidma enamuse Bundestagis ja Bundesratis.

Rahastamine ja põhiseaduse muudatused

Plaanitud miljardiinvesteeringute realiseerimiseks võeti 18. märtsil vastu põhiseaduse muudatus, mis võimaldab väljaspool võlapidurit laenuga rahastatud investeeringuid kaitse-, infrastruktuuri- ja kliimakaitsesse. Föderaalnõukogu kinnitamine toimus 21. märtsil. Muudatused puudutavad põhiseaduse artikleid 109, 115 ja 143h ning need olid vajalikud 500 miljardi euro suuruse erifondi loomiseks. Sellele varale ei tohiks kohaldada võlapidurit ja seda saab kasutada investeeringuteks kaheteistkümne aasta jooksul.

Vahendeid jagab tulevane Liidupäev, kes saab lihtsa seadusega otsustada, milleks neid kasutatakse. Majandusinstituudid loodavad, et see finantspakett annab majanduskasvule olulise tõuke. Kõik see toimub taustal, et Saksamaa infrastruktuur on halvas seisukorras ja vaja on kiiret investeeringut. Samal ajal lõdvendatakse võlapidurit ka liidumaade jaoks, kellel on lubatud võtta laenu kuni 0,35 protsenti SKTst.

Kokkuvõttes näitavad praegused arengud, et föderaalvalitsus võtab majanduse tugevdamiseks, investeeringute edendamiseks ja rändepoliitika reformimiseks meetmeid mitmel tasandil.