Šveits: 2050. aastaks on rohelise energia jaoks vaja neli korda rohkem päikesesüsteeme!

Šveits: 2050. aastaks on rohelise energia jaoks vaja neli korda rohkem päikesesüsteeme!

Šveits seisab silmitsi ambitsioonika väljakutsega saavutada oma kliimaeesmärgid aastaks 2050. Vastavalt Edge'i teaduskonsortsiumi uuele aruandele, mis töötab Föderaalse Energiaameti (BFE) Sweet rahastamisprogrammi raames, on taastuvenergia laiendamine hädavajalik. Kliimaneutraalse riigi visiooni elluviimiseks vajab Šveits neli korda rohkem päikesesüsteeme ja oluliselt laiendatud tuuleenergia võimsust. Aruandes rõhutatakse, et aastaks 2050 peaks ligikaudu 60 protsenti elektrivajadusest katma taastuvate allikatega, nagu fotogalvaanika, tuuleenergia ja biomass, mis tähendab aastase elektrivajaduse suurenemist 56 teravatttunnilt (TWh) ligikaudu 75 TWh-ni.

Nendele energiamudelitele üleminek nõuab fotogalvaanilise võimsuse neljakordistamist, suurendades praeguselt 6,4 gigavatilt (GW) 26,8 GW-ni. Lisaks tuleb tuuleenergia võimsust suurendada üle 80 korra, 0,1 GW-lt 8,4 GW-le, et sillutada teed säästva energia tuleviku poole. Aruandes esile tõstetud oluline element on nende muudatuste rahastamiseks vajalikud toetused.

Elektri import ja rahvusvaheline koostöö

Teine kliimaeesmärkide elluviimisel keskne aspekt on elektri netoimport. 2024. aasta juunis vastu võetud elektriseaduse kohaselt ei tohi need talvel ületada viit TWh. Kulusäästliku elektrivarustuse tagamiseks on oluline roll toimival elektrikaubandusel välisriikidega. Üle poole Šveitsi elektritarnijate iga-aastastest investeeringutest taastuvenergia projektidesse suunatakse Euroopasse, kusjuures peamised sihtriigid on Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia.

• Deutschland: 177 Millionen US-Dollar jährlich
• Frankreich: 112 Millionen US-Dollar jährlich
• Italien: 43 Millionen US-Dollar jährlich

Šveitsi investeeringud väljaspool Euroopat ulatuvad 644 miljoni dollarini, peamiselt tuuleenergia projektidesse. Need piiriülesed kaubandussuhted on Šveitsi energiavarustuse jaoks väga olulised.

Kulud ja sotsiaalne aktsepteerimine

Üleminek taastuvenergiale võib aga tõsta ka fossiilkütuste ja erinevate kaupade hinda. Aruande kohaselt võivad leibkondade igakuised kulutused kasvada kuni 0,75 protsenti tarbimisest, olenevalt kliimaambitsioonidest välismaal. Samuti võivad elektrihinnad rohkem kui kahekordistada, mis suurendaks elanikkonna rahalist koormust.

Uuring näitab, et umbes 60 protsenti Šveitsi elanikkonnast sooviks tihedamat koostööd ELiga energiavarustuse küsimustes. Samas soovib 70 protsenti küsitletutest energiaküsimustes sõltumatust, mistõttu on elektriimpordi vastuvõtmine keerulisem. Päikesesüsteemide ja tuuleenergia vajaliku laiendamise elluviimise väljakutse ei ole seega mitte ainult tehniline, vaid ka sotsiaalne ülesanne.

Lühidalt öeldes peab Šveits liikuma säästva energia tuleviku suunas läbimõeldud strateegiaga. Konsortsiumi Sweet aruanne, kuhu kuuluvad suured uurimisasutused nagu ETH Zürich ja EPFL, annab üksikasjaliku ülevaate tuleviku energiavarustuse vajalikust teest.