Söder teatab võimalikest võlgadest Baieri eest: mis on selle taga?

Söder teatab võimalikest võlgadest Baieri eest: mis on selle taga?

Peaminister Markus Söder (CSU) teatas Baieri rahanduspoliitikas toimunud dramaatilise pöörde käigus, et uue võla võtmist kaalutakse aastaks 2026. Selline samm tähendaks murdumist Baieri liidumaa stabiilsete ja tasakaalus eelarvete pikaajalisest trendist, mida CSU hoidis üle kahe aastakümne. Söder rõhutab, et vajalikud investeeringud, eelkõige lastehoidu, elamuehitusse ja tervishoiuga omavalitsuste toetamisse, nõuavad rahalisi vahendeid. "Need investeeringud maksavad," ütles peaminister, kes määrab uue võla otsuse 2025. aasta sügiseks pärast järgmist maksukalkulatsiooni. Maksulaekumiste vähenemine võib olukorra veelgi hullemaks muuta, mis seaks ohtu vastutustundliku fiskaalolukorra ja suurendaks oluliselt võlgnevuse võimalust.

Baieri võla suhte stabiilsus, praegu 4,8%, on endiselt vaieldamatu ja on äärmiselt madal võrreldes riigi keskmisega üle 60%, USA üle 120% ja Prantsusmaaga üle 100%. See väidetavalt hea finantsolukord võib aga kõigutada, kui maksuprognoosid ootustele ei vasta. Söder kinnitab, et Baieri valitsus ei võta kampaaniakulude katteks võlgu, mis viitab teema poliitilisele tundlikkusele.

Eelarve areng ja väljakutsed

Baieri liidumaa valitsus koostas kabinetinõupidamisel 2025. aasta lisaeelarve, mis ei nõua uusi võlgu ega uusi töökohti. Kogukulutused on ligikaudu 77 miljardit eurot, mis on ligikaudu 5% rohkem kui aasta varem. Investeerimiskulutused on kasvanud ligikaudu 12 miljardi euroni, kusjuures investeeringute suhtarv on püsinud stabiilsena 15% ringis. See näitab selget suundumust avaliku infrastruktuuri tugevdamise suunas, eriti hariduse ja julgeoleku küsimustes, umbes 27 miljardit eurot on ette nähtud haridusele ja 9 miljardit eurot sisejulgeolekule.

Sellegipoolest seisab Baieri valitsus silmitsi väljakutsetega. Eelarvet mõjutavad 2025. aasta nõrgast majandusolukorrast tulenev prognoositav maksutulu puudujääk ligikaudu 1,3 miljardi euro ulatuses ning 2022. aasta rahvaloenduse järgselt rahvastiku vähenemisest tingitud negatiivsed finantstagajärjed ligikaudu 0,5 miljardi euro ulatuses. Lisaks tuleb tegeleda lisakuludega varjupaigataotlejate majutamiseks ning 2024. aasta mais ja juunis tekkinud üleujutuskahjustuste eest.

Poliitilised reaktsioonid

Poliitiline reaktsioon Söderi teadaandele on segane. Kui AfD parlamendifraktsiooni juht Katrin Ebner-Steiner suhtub võlapoliitikasse kriitiliselt, siis SPD nõuab "üldplaani" investeeringute mahajäämuse likvideerimiseks Baieris. Nii rohelised kui ka SPD nõuavad ka infrastruktuuri investeeringute suurendamist. 2025. aasta omavalitsuste finantstasandus saavutab uue kõrgeima taseme, ligikaudu 12 miljardit eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes kasvanud üle 600 miljoni euro. See võib suurendada survet riigivalitsusele tulevases finantsplaneerimises.

Kokkuvõtteks tuleb märkida, et Baieri liidumaa valitsusel on ees kriitiline faas. Tasakaal investeeringute ja stabiilse finantspoliitika vahel tuleb hoolikalt läbi mõelda, et mitte ohustada Baieri majandust pikemas perspektiivis. Dialoog erinevate poliitiliste osalejatega võib olla jätkusuutliku finantspoliitika suuna määramisel otsustava tähtsusega.