Erilised omadused: Merz nõuab vabadust, kuid kaose kriitika kasvab!

Erilised omadused: Merz nõuab vabadust, kuid kaose kriitika kasvab!

2025. aasta kevadel otsustas Saksamaa valitsus luua 500 miljardi euro suuruse erifondi, mille eesmärk on investeerida kaitsesse ja infrastruktuuri. See otsus tehti põhiseaduse põhjaliku muudatuse osana. Konkreetsed muudatused tõid riikidele uusi vabadusi vahendite kasutamisel. Need ei vaja enam eelnevat föderaalset heakskiitu, mis on toonud kaasa arutelu vastutuse ja raha kasutamise kontrolli üle. Kriitikud hoiatavad koordineerimata üksikprojektide ja ebaselge leviku eest.

CDU liider Friedrich Merz väljendas kindlustunnet omavalitsuste uute vabaduste osas ja rõhutas uue võla vajadust. 20. juunil 2025 toimunud peaministrite konverentsil kiitis Saksimaa peaminister Michael Kretschmer uut määrust. Eriti tähelepanuväärne on see, et 100 miljardit eurot erifondist liigub otse liidumaadele, kes saavad neid vahendeid kasutada ka spordirajatiste, kultuuriprojektide, sisejulgeoleku, veemajanduse ja elamuehituse jaoks.

Poliitilised reaktsioonid ja mured

Uued määrused leidsid föderaalvalitsuses nii heakskiitu kui ka vastupanu. Ralph Brinkhaus CDU-st kutsus üles projektide süstemaatilist tähtsuse järjekorda seadma, et vastata tegelikele vajadustele. Samas väljendasid muret roheliste erakonna esindajad. Sebastian Schäfer rohelistest kritiseeris, et erifondi kasutati peamiselt koalitsiooni kindlustamiseks, mitte riigi edasise elujõulisuse tagamiseks. Roheliste heakskiit põhiseaduse muudatusele oli samuti tingimuseks, et tegemist on lisakuluga, mitte olemasolevate vahendite ümberjagamisega.

Erifondi õiguslik raamistik loodi põhiseaduse artiklite 109, 115 ja 143h muutmisega. Need muudatused võimaldavad krediidiga rahastatud investeeringuid kaitse- ja kliimakaitsesse väljaspool võlapidurit, mis suurendab föderaalvalitsuse paindlikkust. Põhiseaduse muudatus sai Bundestagis suure häälteenamuse 512 poolthäälega, vastu hääletas 206 saadikut. Reform leidis heakskiidu ka Bundesratis, kusjuures enamuse panustasid Baieri ja teised liidumaa osariigid.

Põhiseaduse muudatuse mõjud

Uus investeerimispakett on seotud ootusega, et fondid peavad saama heakskiidu kaheteistkümne aasta jooksul ning Liidupäev saab lihthäälteenamusega otsustada, kuidas vahendeid konkreetselt kasutatakse. Samuti lõdvendatakse liidumaade võlapidurit, mis võimaldab neil võtta laenu 0,35 protsendi ulatuses SKTst. See annab riikidele võimaluse teha kiiresti vajalikke investeeringuid infrastruktuuri ja kliimakaitsesse.

Üldiselt seisavad poliitikas osalejad praegu silmitsi väljakutsega kasutada eraldatud vahendeid tõhusalt ja sihipäraselt. Saab näha, kuidas riigid ja omavalitsused erifondi kasutama hakkavad ning kas hirmud vahendite koordineerimata jagamise ees saavad tõeks.

Arutelu erifondi ja sellega seotud muudatuste üle pole veel kaugeltki lõppenud. Kriitikud ja toetajad jätkavad intensiivset arutelu selle üle, kuidas Saksamaa investeerimispoliitika tulevikku kujundada. Kui CDU ja SPD keskenduvad infrastruktuuri ja kaitse tugevdamisele, siis rahakasutus jääb opositsiooni ja avalikkuse vaatluse alla.

[Merkur] teatab, et põhiseaduse muudatusi peeti põhiseadusega lubatavaks pärast seda, kui föderaalne konstitutsioonikohus lükkas põhiseaduse muudatuse vastu esitatud kiireloomulised taotlused ja kohtuhagid tagasi. See annab valitsusele täiendavat tuge oma plaanide elluviimisel.

[bpb] on ka selgitanud, et erifondid kujutavad endast erieelarveid, mis on pühendatud konkreetsetele eesmärkidele ja mis ei allu võlapidurile, mis pakub praeguses poliitilises olukorras suurt huvi.