Heaoluriik surve all: Kiziltepe hoiatab ohtlike kärbete eest!

Heaoluriik surve all: Kiziltepe hoiatab ohtlike kärbete eest!

Berliini sotsiaalsenaator Cansel Kiziltepe (SPD) on teravalt kritiseerinud kantsler Friedrich Merzi (CDU) algatatud arutelu sotsiaalkindlustussüsteemide kulude üle. Ta hoiatab, et heaoluühiskonna kahtluse alla seadmine ohustab sotsiaalset sidusust. Kärbete asemel kutsub Kiziltepe majanduslikult rasketel aegadel üles investeerima sotsiaalkindlustusse, stabiilsetesse pensionitesse ja töökohtade säilitamisse. Teie hoiatus: sotsiaalkindlustus ei tohi muutuda parteipoliitilise kasinusretoorika mängukanniks. Kiziltepe kutsub üles pöörama tähelepanu ka rikkuse suurenevale koondumisele ühiskonnas.

Friedrich Merz on seisukohal, et sotsiaalreformid on vajalikud suurte kuludega, eriti kodanike rahaga tegelemiseks. Ta nentis, et olemasolev süsteem ei ole enam jätkusuutlik ja kärped on muutumas paratamatuks. Merz väidab, et Saksamaa on aastaid elanud üle oma võimete.

Konflikt 2025. aasta föderaaleelarve üle

Arutelu 2025. aasta föderaaleelarve üle on äärmiselt vastuoluline, arvestades kavandatud rekordilisi kulutusi umbes 503 miljardit eurot. Kodanikurahaks on planeeritud ligi 52 miljardit eurot, mis tähendab aasta varasemaga võrreldes ligi 5 miljardi euro suurust kasvu. See tõus on tingitud elamiskulude suurenemisest, kõrgematest üürihindadest ja pingelisest tööturust. Sotsiaalkulutused moodustavad peaaegu 40 protsenti kogu föderaaleelarvest, kusjuures suurimat kuluvaldkonda moodustab föderaalne töö- ja sotsiaalministeerium üle 190 miljardi euroga.

Liit kutsub üles säästma kodanike raha ja reformima elementaarset turvalisust. Nende nõudmiste põhjuseks on asjaolu, et märkimisväärne osa kodanike toetuste saajatest peetakse töövõimeliseks ja seetõttu tuleks neid tööturule tihedamalt integreerida. CDU poliitikud räägivad "olulisest säästupotentsiaalist" ja pooldavad suuremat eristamist abivajajate ja töövõimeliste vahel.

Planeeritud kokkuhoid ja sotsiaalsed riskid

Föderaalvalitsus kavandab keskpikas perspektiivis kokkuhoidu kodanikutoetustes ning eeldab 1,5 miljardi euro suurust kokkuhoidu 2026. aastaks ja veel 3 miljardit eurot 2027. aastaks. Ühiskondlikud ühendused hoiatavad aga, et paljud kodanikutoetuse saajad elavad alla toimetulekupiiri. Üksikvanemaid ja peresid mõjutavad eelkõige tõusvad hinnad ja üürihinnad. Kriitikud rõhutavad, et hoolimata rekordilistest kulutustest investeeritakse sotsiaalsesse innovatsiooni ja hooldusse liiga vähe.

Lisaks on 2025. aastaks planeeritud uusi laene 81,8 miljardit eurot ehk üle kahe korra rohkem kui eelmisel aastal. Selline heaoluriigi rahastamine konkureerib teiste poliitiliste prioriteetidega. Kodanike raha, mis on alates 2023. aastast endise Hartz IV välja vahetanud, on liidu hinnangul kriitilise tähtsusega ning arutlusel on reformid, mis hõlmavad karmimaid sanktsioonipoliitikaid, varade ja eluasemekulude kiiremat ülevaatamist ning suuremat töövahendust.
Ühiskondlikud ühendused hoiatavad tungivalt, et kodanikuhüvitiste ja sellega kaasnevate säästude võimalikud kärped ohustavad paljude inimeste toimetulekut.

Üldiselt näitab praegune olukord arutelus kodanike raha ja sotsiaalkindlustussüsteemide üle sügavat lõhet Saksamaa heaoluriigi tuleviku üle peetavas poliitilises debatis.

Lisateavet arengute ja kodanike raha üle peetavate arutelude kohta leiate aadressilt Süddeutsche.de ja buerger-geld.org.