Säästate kliimakaitse pealt? Klingbeil seisab vastu ekspertide hoiatustele!

Säästate kliimakaitse pealt? Klingbeil seisab vastu ekspertide hoiatustele!

2023. aasta kevadel kindlustas Friedrich Merz oma tulevase kantsleri ametikohale rahalise aluse põhiseaduse põhimõttelise muudatusega, mille jaoks vajas ta roheliste heakskiitu. Nad leppisid kokku teatud tingimustel: 500 miljardit eurot erifondides tuleks kasutada eranditult lisainvesteeringuteks, eelnevalt tuleb investeerida teatud kvoot põhieelarvest ning 100 miljardit eurot peaks liikuma ka Kliima- ja Transformatsioonifondi (KTF). See otsus on keskse tähtsusega, võttes arvesse kliimamuutuste väljakutseid ja Saksamaa vajalikku ümberkujundamist.

Siiski on muret kliimakaitseks saadaolevate rahaliste vahendite pärast. SPD rahandusminister Lars Klingbeil võib kliimakaitset säästa. Rahandusministeeriumi ringkirjas soovitatakse majandus-, transpordi- ja teadusministeeriumi eelarvete pealkirjad viia KTF-i. See võib nendes osakondades kaasa tuua kärpeid. Rahandusministeerium aga rõhutab, et vahendite väärkasutamist ei toimu ning on välja kuulutanud 2025. aasta rekordinvesteeringud.

Kliima- ja transformatsioonifondi roll

KTF, mis asutati 2011. aastal "Energia- ja Kliimafondina", on austanud uut nime alates 2022. aastast ja keskendub Saksamaa kliimaneutraalse ümberkujundamise toetamismeetmetele. 2025. aasta majanduskavas on tuludeks ja kuludeks ette nähtud 25,47 miljardit eurot. KTF-i peamisteks tuluallikateks on CO2 hinnakujundus 15,41 miljardi euroga ja heitkoguste sertifikaatide oksjon, mis toob sisse 6,74 miljardit eurot. 2025. aastaks planeeritud kulutused sisaldavad 14,36 miljardit eurot kliimasõbralikule küttele, 1,58 miljardit eurot mobiilsusele üleminekuks ja 3,3 miljardit eurot tööstuse toetamiseks. ZDF teatab, et KTF soodustab ka vesinikumajanduse laienemist ja aitab kaasa tööstuse dekarboniseerimisele.

Eksperdid hoiatavad aga, et kui kliimakaitsega ei tegelda pikaajaliselt ja sisuliselt, võib KTF oma eesmärgist ilma jääda. Majandusnõuandla liige Achim Truger kritiseerib eelarveseisu, mille raskendavad Christian Lindneri maksukärped ja kohustus täita võlapidurit. Advokaat Roda Verheyen hoiatab, et vähem raha kliimakaitseks ei ole seaduslikult lubatud, tuginedes Karlsruhe 2021. aasta resolutsioonile. Eksperdid nõuavad, et kliimakaitseks eraldataks aastas vähemalt 0,7 protsenti SKTst, et saavutada 2045. aastaks kliimaneutraalsus. Igapäevane peegel

Kriitika ja tegevusruum

Kliimaeesmärkide saavutamiseks on 2045. aastaks vaja kulutusi kokku 2,32 kuni 2,62 triljonit eurot, millest riigil tuleb tõenäoliselt katta umbes 800 miljardit eurot. Ekspertide hinnangul peaks avalik sektor investeerima aastas täiendavalt 37–52 miljardit eurot. KTF-i kulude jaotus näitab, et lähiaastatel on kliimakaitseks vaja märkimisväärseid vahendeid.

Rohelised kiitsid erifondi heaks pärast mõningaid läbirääkimisi, kuid nõudmisega seada esikohale kliimakaitse. Christoph Bals Germanwatchist nõuab, et vähemalt 10 protsenti KTF-i kulutustest tuleks suunata rahvusvahelise kliima rahastamiseks. Need nõudmised illustreerivad vajadust eraldatud vahendite läbipaistva ja sihipärase kasutamise järele, et vältida võimalikke „kliendikingitusi“, mis võiksid KTF-i koormata.

Üldiselt seisab föderaalvalitsus silmitsi väljakutsega kasutada erifondi järjepidevalt kliimakaitse huvides. Ainult tõhusa planeerimise ja elluviimise kaudu saab KTF-ist saada Saksamaa kliimaneutraalse ümberkujundamise keskne vahend.