Terasetööstus surve all: vaja on investeeringuid ja dekarboniseerimist!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Saksamaa terasetööstus seisab 2025. aastal silmitsi suurte väljakutsetega, samas kui vajalikud investeeringud süsinikdioksiidi vähendamiseks on ootel.

Terasetööstus surve all: vaja on investeeringuid ja dekarboniseerimist!

Saksamaa terasetööstus seisab silmitsi tohutute väljakutsetega, millele lisanduvad mitmed poliitilised, majanduslikud ja regulatiivsed tegurid. Surve jaemüüjatele ja teraseettevõtetele tulemuste saamiseks kasvab, sundides paljusid ettevõtteid võtma meetmeid, nagu digitaliseerimine ja ühinemised. Need arengud on tihedalt seotud poliitilise olukorraga, mis on pärast uue liidukantsleri ametisse nimetamist 6. mail 2025 langenud ummiku ja ootamise faasi. Siiski võivad sellest olukorrast väljapääsu pakkuda eeldatavad investeerimisstiimulid ja kiirendatud heakskiitmismenetlused.

Ehitustööstust mõjutab eelkõige see, et poliitilised nõuded, nagu nõudlikud eeskirjad, tollipoliitika ja ulatuslikud ESG-nõuded, tekitavad ebakindlust ja piiravad seeläbi ostuvõimalusi. Lisaks koormavad terase tootmist kõrged energiahinnad ja toorainekulud. Positiivne pööre seisneb mitmemiljardilises raudtee-, maantee- ja energeetikainvesteeringute programmis, mida paljud tööstuse esindajad on tervitanud. Sellest hoolimata on surve tegutsemiseks endiselt suur.

Investeeringute mahajäämus ja selle tagajärjed

Suur vajadus investeeringute järele süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks avaldab tööstust survet, kuna paljud investeeringud süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisesse on mõnda aega edasi lükatud. Terasetööstuse endised tugevad kliendisektorid on praegu kriisis, mille tagajärjeks on terasetoodete nõudluse järkjärguline langus. Väljakutset täiendab ülevõimsus, mis suurendab kulusid ja tekitab turu kõikumiste ajal riske.

ELi roheline kokkulepe, sealhulgas algatused „Fit for 55” ja CO2 piiride kohandamise mehhanism (CBAM), ei ole veel lõplikult välja töötatud ja seetõttu takistab see ettevõtete ümberkujundamise etappide kavandamist. Need ebakindlused muudavad ülemineku kliimasõbralikule tootmisele oluliselt raskemaks. Vahepeal imporditud terase osakaal kasvab, sest kodumaine toodang ei ole piisav nõudluse katmiseks.

Rahalised väljakutsed ja tulevikuväljavaated

Pangad nagu UniCredit on mõistnud kiireloomulisust ja pakuvad tuge mitte ainult lühiajalise rahastamise, vaid ka pikaajalise nõustamise kaudu. UniCredit toetab näiteks SHS - Stahl-Holding-Saar Groupi dekarboniseerimisprojekti 4,6 miljardi euro suuruse investeeringuga ning investeerib maailma esimesse kliimaneutraalsesse terasetehasesse, mis ehitatakse Põhja-Rootsi ja läheb maksma üle 6,5 miljardi euro.

Regulatiivne raamistik, pidevad muutused EL-i õigusraamistikus ja surve ESG standardite järgimiseks rõhutavad vajadust usaldusväärse strateegilise planeerimise järele tööstuses. Ettevõtjad näitavad end rasketel majandusaastatel vastupidavana; kui poliitiline stabiilsus taastub, võivad nad ka kriisid üle elada. Paljude ettevõtete jaoks on tee kindla ja jätkusuutliku majandusstabiilsuse poole endiselt keeruline ettevõtmine. See, kas poliitilisi suuniseid ja regulatiivset survet saab lõpuks kasutada sektori jätkusuutlikuks muutmiseks, on lähikuudel otsustava tähtsusega.

Terasetööstus ei ole hädas mitte ainult sisemiste kohandustega, vaid peab üle saama ka välistest väljakutsetest, mis kahjustavad planeerimist ja konkurentsivõimet. Selge vajadus tegutseda on tööstuse tuleviku edukaks kujundamiseks Saksamaal ja Euroopas. Marketsteel ja Handelsblatt neid arenguid ja nende mõjusid üksikasjalikult analüüsida.