Maksuprognoos 2025: Alam-Saksimaa seisab silmitsi finantskriisiga? Armeed hoiatavad!

Maksuprognoos 2025: Alam-Saksimaa seisab silmitsi finantskriisiga? Armeed hoiatavad!

Praegune 2025. aasta maksuprognoos näitab olulisi korrigeerimisi riikide prognoositavates maksutuludes. Rahandusminister Gerald Heere sõnul, kes osutab eelarve planeerimisel distsipliini vajadusele, on tulusid vaadatud allapoole seoses jätkuvate majandusraskuste ja seadusandluse muudatustega. Alam-Saksimaa võib 2025. majandusaastaks oodata mõningast 102 miljoni euro suurust kasvu, samas kui järgmiste aastate plaane iseloomustab tulude puudujääk. Oodatavad kahjud 2029. aastaks ulatuvad kokku 1,8 miljardi euroni.

Täpsemalt tähendab see, et Alam-Saksimaa peab 2026. aastaks ootama -568 miljonit eurot, 2027. aastaks -268 miljonit eurot, 2028. aastaks -252 miljonit eurot ja 2029. aastaks -208 miljonit eurot. Ka järgmisteks aastateks on planeeritud maksulaekumised arvestatavad: 35,9 miljardit eurot loodetakse saada 2026. aastaks 3,6025 miljardit eurot, 2027. aastaks 2,6022 miljardit eurot. 2027. aastal 37,5 miljardit eurot, 2028. aastal 38,4 miljardit eurot ja 2029. aastal 39,3 miljardit eurot. Need numbrid näitavad lahknevust praeguste väljakutsete ja pikaajaliste eesmärkide vahel.

Majanduslikud väljakutsed

Tulude eeldatava vähenemise põhjuseks ei ole mitte ainult Saksamaa majanduse jätkuv nõrkus, vaid ka püsivalt kõrge inflatsioon, mis mõjutab reaaltulu. Praegune maksuprognoos näitab, et suuremad tulud ei tulene majandustulemuste tegelikust kasvust, vaid peamiselt inflatsiooniga seotud kohandustest. Kui maksuprognooside töörühm sõnastas oma ettepanekutes aastateks 2022–2026 positiivsemaid ootusi, siis praegu on sellega kaasnevad olulised riskid – sealhulgas Ukraina sõja eskaleerumine ja võimalik energiapuudus.

„Me vajame kiireid ja laiapõhjalisi kasvuimpulsse eelarve ümberjaotuste kaudu,“ rõhutab Heere. Eesmärk on pikas perspektiivis stabiliseerida majandusolukorda ja tugevdada maksubaasi. Selle teeb aga raskemaks asjaolu, et avaliku sektori kulutused on surve all, kuna inflatsiooniga seotud lisakulutused on ligikaudu 1,2 miljardit eurot aastas. Planeeringusse tuleb integreerida ka suurenevad kulud pagulaste vastuvõtmisega.

Üksikasjalik teave maksutulude kohta

Käimas on lühiajalised projektid olukorra parandamiseks. 2022. aasta septembris kasutati 300 miljonit eurot prognoositud lisatulust "Ukraina abiseaduse" rahastamiseks. Vaatamata praegustele väljakutsetele on piirkonnas näha mõningaid positiivseid suundumusi, eelkõige Alam-Saksi liidumaa omavalitsuste kasvu osas, mis võib lähiaastatel oodata märkimisväärset kasvu.

Selgeks saab, et igakülgne arusaam finantsolukorrast ja täpne planeerimine on väljakutsete edukaks lahendamiseks üliolulised. Surve riigi rahandusele on endiselt suur ja vajadus läbimõeldud tegevuse järele jätkub ka järgmistel aastatel. Lisateavet ja üksikasjalikke aruandeid leiate aadressilt Oscourier ja veebilehel Alam-Saksi liidumaa rahandusministeerium.