Vaidlus puhkuse ärajäämise üle: 8 miljardit eurot majandusele?

Vaidlus puhkuse ärajäämise üle: 8 miljardit eurot majandusele?

Keset käimasolevat arutelu Saksamaa majanduse tugevdamise üle nõuab see ifo instituut jälle riigipüha ärajäämine. Instituudi president Clemens Fuest rõhutab, et see võib olla kasulik meede nii kaitse- kui taristuprojektide rahaliseks toetamiseks.

Hinnanguliselt võib see kaasa tuua sisemajanduse koguprodukti (SKT) aastase kasvu umbes 8 miljardi euro võrra. Fuest rõhutab, et ainuüksi riigipüha kaotamine ei lahenda keerulist oskustööliste puuduse probleemi. Konkreetseid ettepanekuid, millise riigipüha võiks ära jätta, pole aga veel tehtud.

Majanduslikud kaalutlused ja näited

Arutelu puhkuse ärajäämise mõju üle pälvib laialdast tähelepanu. Majandusteadlased väidavad, et lisatööpäev võib kujutada endast konflikti puhkust vajavate töötajate ja majandusliku tegelikkuse vahel. Arvutused Saksa Majanduse Instituut (IW) näitavad, et selline samm võib suurendada majandustoodangut kuni 8,6 miljardi euro võrra. Neid arvutusi rõhutavad kaks metoodilist lähenemist: ühelt poolt kalenderkorrigeerimine, mis määrab tubli viis miljardit eurot täiendavat majanduslikku väljundit, ja teiselt poolt sellest tulenevad toodangu suurendamisest ja kulude vähendamisest tulenevad kasvud.

Sageli tuuakse näide Taanist, kus kaitsekulutuste rahastamiseks tühistati riigipüha. See näitab, kuidas riigi majanduskärped võivad eri valdkondi mõjutada. Silmapaistev majandusteadlane Monika Schnitzer toetab seda ideed ja näeb riigipüha ärajäämises lahendust kriisikoormate ja riiklike investeeringute rahastamisele järjest lagunevasse infrastruktuuri.

Kriitika puhkuse ärajäämise kohta

Kuid algatusel on ka oma vastased. Katoliku kirik väljendas piiskop Heiner Wilmeri ja abipiiskop Anton Losingeri vahendusel ettepaneku tagasilükkamistSaksa Ametiühingute Konföderatsioonväidab, et puhkused on töötajate taastumise ja tootlikkuse jaoks olulised. Rakendamise keerukus kajastub ka üksikutes liidumaades kehtivates puhkuseregulatsioonides, mis muudab ühtse regulatsiooni veelgi keerulisemaks.

Oma osa mängivad ka demograafilised arengud, sest rohkem töötajaid läheb pensionile kui liitub. See on arenemas teravneva arutelu taustaks selle üle, kuidas Saksamaa majandust jätkusuutlikult stabiliseerida.

Käimasoleval arutelul võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed nii töötajatele kui ka Saksamaa majandusstruktuurile. Kas puhkuse kaotamise idee lõpuks ka teoks saab, selgub, kuid see on juba vallandanud märkimisväärse dialoogi tööaja ja puhkuse tasakaalu üle.