Elektrihinnad tõusevad jätkuvalt: tarbijad ja VKEd jäävad maha!

Elektrihinnad tõusevad jätkuvalt: tarbijad ja VKEd jäävad maha!

5. juulil 2025 leppis koalitsioonikomisjon kokku energiahindade leevenduspaketis. Vaatamata sellele meetmele avaldab Föderaalne Energia- ja Veetööstuse Liit (BDEW) kavandatavatele sammudele teravat kriitikat. Eelkõige kritiseeritakse seda, et elektrimaksu ei vähendata ELi miinimumini, samas kui tööstus, põllumajandus ja metsandus saavad sellest jätkuvalt kasu. Seevastu eramajapidamised ja paljud ettevõtted jäävad võrreldava leevenduse osas tühjade kätega, mis suurendab muret elukalliduse tõusu pärast.

Ühtlasi hoiatab BDEW, et 1. jaanuaril 2026 jõustuvad kavandatavad võrgutasude toetused peavad olema õiguslikult siduvad sügiseks 2023. Need toetused sõltuvad suuresti õigusselgusest ning näha on, kuidas võrguettevõtjad tööstuse ja tarbijate võrgutasud ümber määratlevad. Samuti tuleb õigeaegselt edastada teavet energiatarnijate maksuvabastuse kohta.

Finantsprioriteetide kriitika

Kriitika keskne koht on gaasihoidlate maksu ülempiir, samas kui kliimasõbralikele investeeringutele keskendutakse vähe. Aastas planeeritud 10 miljardi euro suurust erifondi saaks suures osas kasutada tarbijate kulutamiseks, mis tähendab, et olulised investeerimisprogrammid, eriti vesinikutehnoloogias, satuvad surve alla. Tarbijate ja ettevõtete kuludes on oluline roll elektrimaksul ja võrgutasudel.

Kõrgemad elektrihinnad vähendavad ostujõudu, mis mõjutab negatiivselt elukallidust. Energiamahukad tööstusharud saavad jätkuvalt kasu madalamatest maksudest, samas kui teised sektorid ei saa võrreldavat leevendust. BDEW näeb valitsusele ja parlamendile tungivat survet, et saavutada koormuse tasakaalustatum jaotus.

Reformi ettepanekud võrgutasude vähendamiseks

Tarbijate kulude vähendamiseks pakub Agora Energiewende praeguses uuringus mitmeid meetmeid. Need analüüsid näitavad, et valitsuse toetused võrgutasude vähendamiseks võivad potentsiaalselt olla kuni 80% madalamad. Rahalise koormuse vähendamiseks on hädasti vaja kokkuhoidu elektrivõrgu laiendamisel ja reforme võrgu efektiivsemaks toimimiseks.

Uuring soovitab kolme peamist meedet:

• Verwendung von Freileitungen statt Erdkabel beim Stromnetzausbau.
• Eigenkapitalbeteiligungen des Bundes zur Senkung der Investitionskosten für Netzbetreiber.
• Einführung dynamischer Netzentgelte für flexible Verbraucher, etwa für Elektrofahrzeuge und Wärmepumpen.

Pikemas perspektiivis võivad need reformid aidata hoida võrguga seotud kulusid stabiilsena ja vähendada majapidamiste finantskoormust. Praegu eeldatakse, et ilma meetmeteta võivad kulud järgmisel kümnendil tõusta kuni 30%. Näiteks neljaliikmelise majapidamise hind võiks kerkida 13 sendilt 15 sendile kilovatt-tunni kohta, mis tähendab 104 euro suurust lisakulu aastas.

Üldiselt näitab Agora analüüs, et föderaaleelarve võiks nende reformide abil säästa aastaks 2045 umbes 160 miljardit eurot. Föderaalse võrguameti praegune võrgutasude reformiprotsess on konsultatsioonifaasis ning uuring sisaldab põhjalikke soovitusi kulude vähendamiseks, et tagada kulude õiglane jaotus.

Need järeldused näitavad, et energiaturu väljakutsetele jätkusuutliku lahenduse leidmiseks peavad käimasolevat arutelu toetama nii poliitika kui ka äri- ja kodanikuühiskond.

Lisateabe saamiseks külastage veebisaiti Ühingu kontor ja Agora energia üleminek.