Suche
Mein Konto
Tanklad üleminekul: E-laadimisjaamad võitlevad bürokraatlike takistustega
Tanklad investeerivad e-laadimisjaamadesse, kuid võitlevad bürokraatia ja langeva bensiinimüügi vastu. Millised on väljakutsed?
Tanklad üleminekul: E-laadimisjaamad võitlevad bürokraatlike takistustega
Saksamaal seisavad bensiinijaamade operaatorid silmitsi oluliste väljakutsetega, mis on tingitud transpordi üha suurenevast elektrifitseerimisest. Valju Maailm Paljud tanklad investeerivad oma taristu laiendamisse laadimisjaamadega, et olla valmis vähemate sisepõlemismootorite tulevikuks. See suur investeering ei paista aga keskmise suurusega tanklate jaoks seni end ära tasuvat. Bürokraatlikud tõkked ja puudulik infrastruktuur pidurdavad e-laadimisjaamade vajalikku laiendamist.
Sõltumatute bensiinijaamade föderaalse ühenduse (BfT) tegevjuht Carsten Müller juhib tähelepanu sellele, et Saksamaal laaditakse kiirlaadimisjaamades iga kolme päeva järel vaid umbes ühte elektriautot. BfT esindab kokku 2766 tanklat ja teatab, et keskmine elektrimüük e-laadimisjaamades on 9000 kilovatttundi aastas, mis vastab ligikaudu 100 laadimisprotsessile. Investeering suure jõudlusega laadimisjaama, tuntud ka kui hüperlaadija, maksab umbes 350 000 eurot. Vaatamata kõrgetele kuludele annab bensiini ja diislikütuse müük jätkuvalt olulise panuse tanklate majanduse selgroosse, isegi kui see käive on langustrendis.
Turu areng ja väljakutsed
Saksamaa bensiinijaamaturg püsib stabiilsena ligikaudu 14 000 asukohaga, kuigi autode arv kasvas 41,7 miljonilt 2010. aastal 49,1 miljonile 2024. aastal. Turul domineerivad jätkuvalt viis suurt ettevõtet, nagu Aral, Shell ja Esso, samas kui keskmise suurusega operaatorid annavad peaaegu teise poole müügist. Nende keskmise suurusega tanklate jaoks on poeäri ja autopesulad kõige olulisemad sissetulekuallikad. Keskmiselt toodab BfT liige tankla käivet 1,25 miljonit eurot ja kasumit 235 148 eurot. Peamiselt müüakse tubakatooteid ja jooke.
Föderaalvalitsuse teadet, et tõstab miinimumpalga 15 euroni, tajuvad operaatorid tõsise riskina oma äri kasumlikkusele. Palgakulude osakaal tegevuskuludes jääb praegu 53% ja 62% vahele ning võib tõusuga tõusta kuni 70%ni. Lisaks on paljudel bensiinijaamadel raskusi töötajate leidmisega, eriti maapiirkondades, mistõttu on lahtiolekuajad lühemad. Varustusfunktsiooni tõttu on neil aga eriload öötundidel ja riiklikel pühadel töötamiseks.
Bürokraatia vähendamine energiaõiguses
Lisaks näeb eelnõu ette, et kahesuunalise laadimisega elektrisõidukite kasutajaid ei liigitata tarnijate hulka ning seetõttu ei pea nad makse tasuma. See võimaldaks vältida topeltmaksustamist elektrisalvestuse kasutamisel. Valdkonna kriitikud, sealhulgas Annette Selter BDI-st, kurdavad aga, et see eelnõu võib kaasa tuua massilise bürokraatia kuhjumise, mis ei tooks kasu ettevõtetele, vaid ainult administratsioonile.
Üldiselt seisavad bensiinijaamade operaatorid silmitsi keeruka pingealaga vajalike investeeringute, kasvavate palgakulude ja bürokraatlike takistuste vahel. Järgmised kuud võivad olla otsustava tähtsusega selle kindlaksmääramisel, kui edukalt tööstuse osalejad eesseisvatest väljakutsetest üle saavad.