Tüüring plaanib laenata üle 1 miljardi euro – riskantne panus!

Tüüring plaanib laenata üle 1 miljardi euro – riskantne panus!

Erfurti kaubandus-tööstuskoda (IHK) on mures Tüüringi osariigi valitsuse võlaplaanide pärast, mille eesmärk on edendada majanduskasvu ja infrastruktuuri. 2026/27 topelteelarve raames plaanib riik võtta üle miljardi euro uut võlga, kusjuures IHK tegevjuht Cornelia Haase-Lerch rõhutab nende meetmete riske. Valju thuringen.de 2026. aastaks on planeeritud ligikaudu 600 miljonit eurot uut võlga ja 2027. aastaks ligikaudu 500 miljonit eurot.

IHK nõuab kindlat finantspoliitikat ja selgeid investeeringute prioriteete. Tüüringi maad on juba praegu hädas eelarveprobleemidega, mille põhjuseks on muu hulgas suured võlad ja personalikulud. Haase-Lerch juhib tähelepanu, et hädasti vajalikud investeeringud taristusse, digitaliseerimisse, haridusse ja oskustööliste kindlustamisse tõmbuvad tagaplaanile, samas on oht, et varjatud võlad õõnestavad usaldust eelarve vastu.

Investeerimisprogramm ja finantsvastutus

Tüüringi liidumaa plaanib 2029. aastaks ellu viia omavalitsuste investeerimisprogrammi, mille väärtus on miljard eurot. Seda programmi rahastab Tüüringi Arengupank, millega tahetakse anda omavalitsustele igal aastal laenu 250 miljonit eurot. Riik on otsustanud katta ka nende vallalaenude intressid ja tagasimaksed, mis läheksid 20 aasta jooksul maksma 71 miljonit eurot aastas.

Rahandusminister Katja Wolf rõhutab investeeringute tähtsust praegusest stagnatsioonifaasist väljatulekuks. Laenamise hõlbustamiseks on föderaalvalitsus teinud võlapiduris muudatusi, mis võimaldavad föderaalriikidel rohkem laene võtta. See peaks aitama ka Tüüringil saavutada keskpikas perspektiivis, 2029. aastaks, tasakaalustatud eelarve ilma uute võlgadeta, selgub Tüüringist. stern.de ilmneb.

Riskid ja arutelu rahastamismudelite üle

Samuti on käimas arutelu avalike hoonete projektide alternatiivsete rahastamismudelite üle. IHK hoiatas, et Tüüringi Arengupanga kavandatav investeerimiskoormuse nihutamine tulevastele majandusaastatele toob kaasa märkimisväärsed riskid. Eeldatavasti saavad omavalitsused ise otsustada, millistesse valdkondadesse nad investeerivad, kuid peavad tõestama, et vahendeid ei kasutata muuks otstarbeks.

Üldiselt on olukord Tüüringis endiselt pingeline, muu hulgas mure tulevase eelarve pärast ja vajaduse tõttu säilitada üldsuse usalduses finantsdistsipliini. Käimasolevad arutelud võlapoliitika üle jäävad kindlasti lähiaastate keskseks teemaks.